Kristiina Ehin

Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja laulja. Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar.

Aga armastusel on metsalinnu süda

Kristiina Ehin, "Aga armastusel on metsalinnu süda", Tartu, 2018

Sõuame väikeses paadis
ilmamere vaalade vahel
Meie peade kohal lendavad majade katused ja katedraalikuplid
Aeg ehitab ainsa tiivalöögiga uusi püramiide
ja joonistab nokaga liivale surematuid teoseid
kriibib küünistega ahastavaid armastuskirju
ükskõiksesse õhku

"Sõuame väikeses paadis", lk 11

Sosista veel neid tõelõhnalisi valesid
nukraid noolteravaid sõnu
Su verivaenlane hakkas sind äkki armastama
Haugas maandus su õlal
ja gepard limpsis su paadisilla kalarapetest puhtaks

"* Su tiivad on meretuult täis", lk 28

Millisest maailmast
millise ajahamba alt
oleme pärit?
Turvavärava röntgen ei tuvasta
rahutut meelt
ega teravat keelt

Kahtlustusajastu kiuste
jääb inimese hing
masinate eest varju

"Naerusuu paljastab korraks mu murdjakihva", lk 47

Sõbrad ööliblikad
magagem maha kõik valged ja vabad päevad
koligem kolmandasse maailma
ja tantsigem ööhakust otse talve südamesse
talve mis algab nagu tango ja lõpeb nagu kartulivagu
talve mille tornikellad löövad
igavesti
mind sinult üle

"* Sügis on alanud", lk 78

Janu on kõikidel üks

Kristiina Ehin, "Janu on kõikidel üks", Tartu, 2020

Ma Greta Thunbergi võtaks
tõe, truuduse, õiguse ka
ja Elba saarele jätaks
paljud suurilma riigipead.

"Ma lillesideme võtaks", lk 15

Mis on me hing? Jääd lööme labidaga
ja kangiga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb kevad kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget hinda
...
Sa sosistad et käes meil parim iga
Hull Gretchen pandi põrgu vangikongi
Kareninad Opheliad koos Kariniga
veel ootama jäid jõge trammi rongi

See Gretchen pärast sai veel pühakuks
Sa hoiad autot kindlalt rattaroopas
Kas naised ohvreiks mehed mühakuiks
tõepoolest sirgusid siin vanas heas Euroopas?

"Teatrisse ja tagasi", lk 54-55

Meis voolavad täna ja hommegi veel
Armastusjõgi ja Styx
Me kardame ühtmoodi … Joome teed
Janu on kõikidel üks

"Ei tule meil lund ega ole ka jääd...", lk 99

Ajatruudus ja aja pimedus
ja lõputu voolamine
asjade nimi ja nimetus
ja imede hoomamine

Mõni ime on loodusest
ja mõni kurat teab kust
ära raisat ja põhjani joodud sest
me ajalagi on must

"Su rõõm lõi jälle mind relvituks...", lk 110

Välislingid

Kristiina Ehini koduleht