Õigus

Allikas: Vikitsitaadid
Maarten van Heemskerck. Justitia. (1556)



Piibel[muuda]

Aga õigus voolaku nagu vesi
ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!

Proosa[muuda]

  • Õigus on kõigile, nii nendele, kes usuvad Jumalasse, kui ka nendele, kes temasse ei usu; järelikult ei saa mingi ülemeeleline printsiip seda oma hoolde võtta.


  • Vaene mees [Bonacieux] püüdis suure vaevaga korda luua majas, kus mööbel oli peaaegu puruks pekstud ja kapid tühjad, sest õigusemõistmine ei kuulu nende kolme asja hulka, mille kohta kuningas Saalomon ütles, et nad mööduvad jälgi jätmata.


  • Väsimatu teoinimesena pidas ta ennast õigeusu seaduslikuks kaitsjaks. Ta käis omavoliliselt külades, kus kaevati, et rentnikud pitsitavad ja panevad rahvale kaela uusi maksusid tulekollete pealt. Ise oma kasakatega mõistis ta kohut nende üle, ja oli teinud endale reegliks, et kolmel juhul tuleb alati mõõk pihku haarata, nimelt siis, kui poola komissarid ei austa enam kasakate vanemaid ega võta nende ees mütsi maha; siis, kui irvitatakse õigeusu üle ega austata isaisade kombeid, ja lõpuks siis, kui vaenlased on võõrausulised või türklased; tema arvates oli nende vastu igal juhul lubatud ristiusu auks mõõka tõsta. (lk 14)


  • "Nimeta mulle üks rahvas," — ta hääl paisus — "kes oma õigust priitahtlikult oleks teisele kinkinud? Ütle, missugune rahvas on teise juurde tulnud ja ütelnud: "Ole heaks, võta minu õigusi vähemaks, mina neid enam ise ei taha!" Ja õigus on kord niisugune asi, mille juures mitte ei mõõdeta, kuidas nad kord saadud, vaid kuidas nad käes on. Ei, neid on nad ise enesele kätte võidelnud või nad on neile kõige ülematest paikadest antud."


  • Saksa lehed ütlevad: lahkuminemine tulla tihti sellest, et eestlased ei mõista ajaloolikult mõtelda, kuna sakslaste arvamist mööda Saksa ringkondade seisukorrast ja õigustest meie maal ainult ajaloo-seisukohalt aru võivat saada. "Postimehe" arust ei paku aga meie maa ajalugu rahvuslisest seisukohast muud, kui sakslaste väge ja võimu eestlaste üle. Ajaloolikult mõtlema ei tähendaks siin siis õieti muud midagi, kui sellest võimust kõigest jõuust kinni pidama, kuna eestlane oma õ i g u s t otsib. Sakslased toetavad endid v õ i m u, eestlased õ i g u s e pääle. Mõlemate mõtteviis on juba sellega läbi kasvanud, ja säält tuleb arusaamatus, kuristik, mis meie vahel on.


  • [Kapten:] Ma vihkan tunnet, mis tekib mõeldes, et ma toimin õigesti, kui ma tegelikult polegi kindel, kas see nii on. Ja üldse - kes me oleme? Enamik? Kas see on vastus? Enamik on alati püha, kas pole? Alati, alati; lihtsalt mitte kunagi, ka kõige tähtsusetuma hetke vältel, ta ei eksi, on nii? Ei eksi mitte iialgi kümne miljoni aasta jooksul? Ta mõtles: Mida tähendab see enamik ja kes sellesse kuuluvad? Ja mida nad mõtlevad ja kuidas nad sellisteks said ja kas nad iial muutuvad ja kuidas, kurat võtaks, sattusin mina sellesse pehkinud enamikku? Ma ei tunne ennast mugavalt. On see klaustrofoobia, hulkade kartus, või kaine praktiline mõistus? Kas võib ühel inimesel olla õigus, kui kogu maailm mõtleb, et neil on õigus? Ei maksa parem sellele mõtelda. Parem roomakem ringi ja tegutsegem närvekõditavalt ja vajutagem päästikule. Nii ja nii! (lk 77)


  • "Vaat... mina... tegelikult... vähe lugupeetavalt..." hakkas isand Hernes kokutama, muutudes hirmust üha rohelisemaks.
"Mis "tegelikult" või "mittetegelikult", kas olete advokaat või ei?"
"Jah, sinjoor, teie kõrgeausus: mul on tsiviil-, kriminaal- ja kirikuõiguse diplom Salamanca ülikoolist."
"Noh, kui on diplom, siis sellest piisab. Kui olete advokaat, siis on mul õigus. Võite nüüd kaduda."
"Jah, sinjoor rüütel." Ja isand Hernes ei lasknud seda enesele korrata, vaid kadus nagu hiiresaba.

Draama[muuda]

ROBERT: Tipp-topp protsess tuleb! Kaasa tõmbame lehed, raadio, televisiooni, kino. Sa saad kuulsaks, Abraham. Väga.
ABRAHAM: Anna andeks, ma mõistan huumorit halvasti. Nähtavasti on olulisem ikka see, et sina saad.
ROBERT (tõsineb järsult): See ... see pole küll üldse oluline. (Häbelikult.) Mina mõnikord mõtlen, et mind õieti nagu pole olemaski, olen ainult kombits, millega maailm läbi seaduse oma nägu kompab. Kompab, et täiuslikumaks saada.
ABRAHAM: Huvitavalt öeldud... Ma olen nagu midagi sellist kuskilt varem kuulnud...


ABRAHAM: Mis sa ütlesid: kaheksa seaduserikkumist pidid olema roima kaaluga?
ROBERT (innustunult): Just! Nimelt! Mis sa naerad? (Taipab.) Kas sa siis aru ei saa, et sina oled ise väljaspool ohtu? Sa oled riigile vajalik inimene, sinuga ei juhtu midagi halba, sinu peas ei kõverdata juuksekarvagi.
ABRAHAM: Ja see peab siis olema õigusemõistmine?
ROBERT: Igal alal on teooria ja praktika kaks ise asja.


Film[muuda]

  • Süütul inimesel pole kunagi alibit.
  • No innocent person ever has an alibi.
    • "Miss Marple" ("Agatha Christie's Marple"), S1E1 "Laip raamatukogutoas", tlk Tiia-Mai Nõmmik

Vanasõnad[muuda]

  • Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus.
  • Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus.
  • Kel suurem suu, sel suurem õigus.
  • Kes kõneleb, sel õigus.
  • Kes õigust laidab, teotab iseennast.
  • Kirik keset küla.
  • Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse.
  • Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi.
  • Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna.
  • Käsk vanem kui käsutäitja.
  • Metsas talupoja õigus.
  • Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta.
  • Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga.
  • Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast.
  • Saapa õigus suurem kui pastla õigus.
  • Tee õigust, siis pole karta kedagi!
  • Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed!
  • Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna.
  • Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära.
  • Õigus elab kõige vanemaks.
  • Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel.
  • Õigus nii kuidas mõistetakse.
  • Õigus otsas, kohus kotis.
  • Õigus peab ikka õiguseks jääma.
  • Õigus ülem kui kohus.
  • Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal.
  • Õiguse vastu ei saa ükski.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Kellel jõud, sellel õigus.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel