Juhan Liiv

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 – 1. detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.


Mees pole pikem kübarast,
härg viimsest vaelast raskem,
ei rahvas parem rahvusest;
mis on nad — olla laskem!


  • Kes suur ei saa olla, olgu väikegi,
Väike suur on narrusest narremgi.
  • Üks silmapilk aga sa, süda maga, —
ja terve elu on mäe taga!

Minu erakond[muuda]

Ma olen iga päev nii mitu-mitu-meelne,
kas vabameelne, vana-, kodanlane,
kas töömees, jah, ka aadel mõnikord.
Ja kes veel teab, kuhu rändaks meel,
kui ununeks üks erakond: mu eesti keel.

Nii järelikult: minu erakond on eesti keel.

Tema kohta[muuda]

Vast ainult üks meil on see päris hull
kes lõhkus aknaraamid ja Poolamaale
põgenes Ta oli mütsita ja kuueta
ja rongilt maha võeti kui kukutatud kuningas
/---/
    Pärast tihast aknal uuris kaela alt valge
kõht kollane Mis öelda tahtis tema
Lumesajus sumpides kui teed ei ole tulekiiri
me olemegi tema Ei otsi küsimusi ega oota
vastust See tulek on me saatus

  • Ene Mihkelson, kogust "Tulek on su saatus". Eesti Raamat 1987, lk 32


Jah, kas teda oligi üldse?
Küll, oli küll! –- Oh, kuidas kukepoeg toksib
südant seestpoolt kui munakoort.
Juba ajabki rinna ette:
oli küll, oli küll meil säärane mees,
televisioonimast rabas,
mäelseisja madalal nõmmel!
Ei, ei, seda tõepoolest mitte!
Kõige igavama argisema kesknädala nimel –
mitte seda müüti, seda uhket ja suurt!


Kõik lapsed Jumala pihus.
Kui haige tiivaga lind
Su luule peksles mu ihus.
See piinas - see päästis mind.

Sääl tõusis kui tuulepuhang
üks oksi vapustav viiv -
ma hingasin: kuule, Juhan...
Ja vastu varises liiv.

  • Doris Kareva, "Ei valust me enam räägi". Kogust "Vari ja viiv" 1986

Vaata ka[muuda]

  • "Vari", Juhan Liivi jutustus

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel
Wikisource-logo.svg
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: