Berliin
Proosa
[muuda]- Vabadus on jagamatu ja niikaua, kuni kasvõi üks inimene on ikkes, ei ole mitte keegi meist vaba. Kui aga kõik inimesed on vabad, võime hakata ootama päeva, mil Berliin saab taas üheks – ja Saksamaa – ja see suursugune Euroopa maailmajagu rahumeelses ja lootusrikkas maailmas. Kui see päev lõpuks saabub – ja see saabub kindlasti –, saavad Lääne-Berliini inimesed tunda hillitsetud rahulolu sellest, et nad olid peaaegu kaks aastakümmet nende sündmuste eesliinil.
- Kõik vabad inimesed – sõltumata oma elukohast – on Berliini kodanikud. Seetõttu tunnen ma vaba inimesena uhkust, kui ütlen: "Ich bin ein Berliner."
- Freedom is indivisible, and when one man is enslaved, all are not free. When all are free, then we can look forward to that day when this city will be joined as one and this country and this great Continent of Europe in a peaceful and hopeful globe. When that day finally comes, as it will, the people of West Berlin can take sober satisfaction in the fact that they were in the front lines for almost two decades.
- All free men, wherever they may live, are citizens of Berlin, and therefore, as a free man, I take pride in the words "Ich bin ein Berliner."
- John F. Kennedy, Kõne Lääne-Berliinis, 26. juunil 1963
- Ainult härra Sildnik rõõmustas, et Johanna polnud Kunoga abiellunud, muidu oleks ma pidanud teid lahti laskma, ütles härra Sildnik, sest kommunistide prouasid mina ametis ei pea, põhimõtteliselt. Aga õnneks ei ole teie mitte päriselt kommunisti proua, ja peale selle olete teie siin hulk aastaid laitmatult tööd teinud. Kui meie linnapeale Berliinist telegramm tuleb, siis oskate teie seda temale ilusti kätte toimetada, eks ju? Millegipärast oli härra Sildnik selle aasta jooksul, mis ta kohalt vallandatuna turuhoones oli töötanud, unustanud Havai-postkaardi ja valinud selle asemel oma õpetliku vestluse teemaks Berliini-telegrammi. Aga nojah, linnapea oli ju ka uus. (lk 31)
- Astrid Reinla, "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987
- Kui Berliinist ära tulin, tundsin, et see linn on üldse ainus koht maamuna peal, kus tahan elada. Pärast seda käisin New Yorgis, sel suvel Shanghais. Nüüd mõtlen, et sa pead olema ise õnnelik, siis on jumala ükskõik, kus sa elad. Sellest olen aru saanud.
- Maarja Jakobson, intervjuu: Aigi Viira, "Maarja Jakobson: "Küllap film armastab mind vastu, aga teatris ma nii väga kindel ei ole."", SL Õhtuleht, 23.09.2006, tsiteeritud Vanemuise kodulehelt
