Linn

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ebba Tesdorpf "Butenkajen, Hamburg" (1885)
Signe Scheel, "Tänav Rothenburgis" (1905)
Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick, "Dresdeni vaade" (1906)
Paul Klee, "Külm linn" (1921)
Hedwig Marquardt (1884-1969), "Linn", s.d.

Linn on suure elanike arvu ja suure asustustihedusega asula. Ajalooliselt ümbritses linna enamasti vallikraav või linnamüür, kaitsevajadustest tulenes asula kompaktsus. Tänapäeval on linna ja selle ümbruse piir enamasti hägune.


Piibel[muuda]

Kui Issand ei ehita koda,
tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga.
Kui Issand ei hoia linna,
siis valvab valvur ilmaaegu.



Proosa[muuda]

  • Mida suurem linn, seda suuremat entusiasmi näidatakse üles üksikjuhtumite suhtes ja seda suuremat ükskõiksust üldiste suhtes.


  • Linn mängib sinu elus alati mingit osa; on koguni ükskõik, kas sul on sellest öelda rohkem head või halba; vaimse gravitatsiooniseaduse kohaselt tõmbab see enda poole sinu vaimu.


  • Siin oli kangialuseid, kuhu ennast peita, planke, millest sai üle ronida, kõverikke ja kitsaid tänavaid, kus võis jälitajate käest ära lipsata, oli katuseid, kuhu võis üles ronida, ja kuure ning sarasid õuedel, kus võis ennast kindlustada. Senikaua kui ühel linnal on olemas niisugused erakordsed väärtused, ei pruugi ta olla ilus.


  • [Siina:] Uus linn ei pea olema vanast parem ega halvem, tegelikult on see ükskõik, ta on lihtsalt teine ning võib sellisena täpselt samamoodi jääda kustumatult mällu kellelegi teisele, kellele ta on algusest peale koduks. [---] Millisel määral peab linn olema purustatud, pihuks tambitud, et ta kaotaks jäädavalt oma hinguse ja hinge ega suudaks enam kunagi ellu ärgata? [---] See ei armistu enne, kui meie asemele astuvad uued sugupõlved, kes kasvavad üles varemeväljadelt tõusnud uutes linnades.


  • Siis võtad esikust oma kulunud mantli ja kõrviku ja astud pika sammuga mööda külmunud teed välja linna piiri poole. Roostetanud plekksildi juures, kus linna nimi on jämeda punase joonega maha tõmmatud, nagu oleks ta saatus otsustatud, peatud. On juba pimedaks läinud. On tõusnud tuul, jõeorg on täidetud pimeduse sinise tuisklumega, ning sa pöördud vaatama linna selja taga, kus nagu õun korvis puhkab üks maja, milles nagu seeme õunas leidub see, kelle lõid, et süvendada oma üksindust.


  • Linn oli... oli... oli seesamunegi. See asi. Naine. Just see oligi. Naine. Mühisev, iidne, sajanditevanune. Kiskus sind kaasa, pani sind endasse - sedasamustki - armuma, siis virutas sulle vastu neid... neidsamuseidki. Neidsamuseidki - mis inimesel suus on. Keelt. Kurgumandleid. Hambaid. (lk 5-6)
  • Igas linnas kogu multiversumis on piirkond, mis meenutab pisut Ankh-Morporki Surmavarje. Tavaliselt on see vanim linnaosa, mille tänavad järgivad truult keskaegset lehmarada, mida mööda loomad jõe äärde jooma läksid, ja nimeks on neil näiteks Tapavälja, Lesila, Itsituse põik...
Suurem osa Ankh-Morporkist on niikuinii selline. Surmavarjud aga veelgi enam, see on nagu mingi telliste vahel sündinud seadusetuse must auk. Ütleme siis parem nii: isegi kurjategijad kartsid neil tänavatel kõndida. Vahtkond ei tõstnud sinna jalgagi. (lk 77)
  • Kaljase Avenüü oli lai, puudega ääristatud ning uskumatult peen linnaosa, mis asus nii kõrgel jõe kohal, et jõe kõikjaletungiv hais sinna ei ulatunud. Kaljase Avenüü elanikel oli "vana raha", mida peeti palju paremaks kui "uut raha", kuigi kapten Vimesil polnud iialgi kumbagi nii palju olnud, et vahest aru saada. Kaljase Avenüü elanikel olid oma ihukaitsjad. Kaljase Avenüü elanikud öeldi olevat nii uhked, et nad ei räägi isegi jumalatega. See oli kerge liialdus. Nad rääkisid jumalatega, kui need oli hästikasvatatud ja heast perekonnast. (lk 97)


  • Öö tumeda kardina taustal tekkis Vimesil Ankh-Morporkist kujutluspilt. See polnud mitte linn, vaid protsess, maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, metsad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse...
... ja vastu annab sõnnikut oma aedikutest ja tahma oma korstnatest ja terast ja kastruleid ja kõiki tööriistu, mille abil talle toitu toodetakse. Ja ka riideid ja moode ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, laule ja teadmisi ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada tsivilisatsiooniks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna.
  • Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295


  • Suurlinna saladus on see, et tal ei ole mitte mingisugust saladust peale sinu enda saladuse. See on see, mille juurde sa lähed palverännakule, minnes võõrasse linna. Sa võid seda seal kohata, sa võid seda seal vilksamisi näha, ühel tänavanurgal, raamatupoes, metroos või kohvikus mõnes täiesti võõras, kummalises näos, möödujas, keda sa kindlasti ei kohta enam kunagi elus. Ära unusta, et see sa oled: võõras, keda sa ei kohta enam kunagi elus.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel