Mood

Allikas: Vikitsitaadid
16. sajandi Liivimaa naistemood. Albrecht Düreri joonistus (1521)
Emma Sandys, "Moodne daam" (u 1870)
Laure Noël, illustratsioon moeajakirjale La Mode Illustrée, 1877, nr 46


Proosa[muuda]


  • "Armuline preili," jätkas mister Brocklehurst, "mina teenin Issandat, kelle kuningriik ei ole mitte siit maailmast. Minu missioon on suretada nendes tüdrukutes lihalikud rõõmud, õpetada neid riietuma häbelikult ja tagasihoidlikult, aga mitte oma juukseid palmima ega uhketest rõivastest rõõmu tundma, ja ometi kannab siin iga noor inimene otse meie silma all juukseid palmikutes, mida edevus ise on põiminud! Ma kordan veel: kõik need tuleb maha lõigata. Mõelge vaid sellele, kui palju kallist aega te nende peale raiskate..."
Mister Brocklehursti kõne katkestati: tuppa astusid külalised — need olid kolm daami. Nad oleksid pidanud veidi varem tulema, et kuulda mister Brocklehursti loengut riietumisest, sest neil olid seljas silmatorkavalt uhked rõivad sametist, siidist ja karusnahkadest. Kahel nooremal (kenadel kuueteist- või seitsmeteistkümneaastastel neidudel) ilutses peas jaanalinnusulgedega kaunistatud hall kastorkübar, nagu tookord moes oli, ja selle kauni peakatte alt langesid suure hoolega kähardatud pikad tihedad kiharad kuni õlgadeni; vanem daam kandis õlgadel kallihinnalist sametist stoolat, mis oli ääristatud hermeliiniga, otsmikul aga — võltslokke.
  • Charlotte Brontë, "Jane Eyre", tlk Elvi Kippasto, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 62-63


  • Moodi ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma värvide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust otsustusvõimest.


  • Ning, mis on õieti mood? Kunstilisest seisukohast vaadates on see tavaliselt inetuse liik, seejuures nõnda väljakannatamatu, et me peame seda iga kuue kuu tagant muutma.
    • And, after all, what is a fashion? From the artistic point of view, it is usually a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months.
    • Oscar Wilde, The Philosophy of Dress, The New-York Tribune, 1885


  • Oma ajast erinevalt mõelda on lubatud, erinevalt riietuda aga lubatud ei ole.


  • Ja meestemoest on saanud kerglane teema. Ja mehed riietuvad vaid peente rätsepate tobedate ettekirjutuste, snoobide vaimusünnitiste või prouakeste maitse kohaselt. Küsimus on muutunud nii labaseks, et oma mäletamist mööda pole ma kunagi kohanud tõsist meesterahvast, kes vähemalt möönakski, et meesterõivaste probleem on olemas.
Tõsine meesterahvas peab seisusekohustuseks käia ringi igavate, tagasihoidlike, tuhmide, vanade, räpaste rõivastega. Seegi on hilisromantism. Omamoodi vastuhakk loomusunnile, mis nõuab eelkõige mugavat riietust (mitte aga nööpidega kartulikotti, nagu on kaasaja pintsak), laiu siivsaid pükse (mitte kalevist sääretorusid, mis takistavad liikumist, ajavad higistama ja hakkavad põlve kohalt kotitama, aheldavad sind tooli külge ning laperdavad käimisel nii pentsikult), tervislikku särki, mis meheliku kaela ilu välja toob (mitte krae, lipsu ja mansettidega rõivatükki).
Kohutav, kui kentsakalt me riides käime. Riietus pole mitte ainult ebatervislik, ebamugav, ebasünnis, vaid see on ka äärmiselt inetu. Kas te olete vaadanud meesterahvast, kes tänaval trammile või kaabule järele jookseb? Ka kõige inetum naine on Diana, kui võrrelda, millised on joostes tema liigutused, kehahoid, peahoiak. Kahtlemata on kaasaja eurooplase saatuseks olla inetu ja naeruväärne. Tema alandamises osaleb tosinaid tegureid, eelarvamusi ja moode. Küllap pakub supelkostüümis meesterahvas just seepärast silmale meeldiva üllatuse ja küllap seepärast vaadatakse samas kostüümis naisi enam-vähem üldise ükskõiksusega. Moel on aga korda läinud varjata või moonutada meheilus kõike, milles on joont, tasakaalu, tähendusrikkust.
  • Mircea Eliade, "Meestemood", tlk Riina Jesmin, esseekogu "Kogemata avastatud tõdedest", LR 32-33 2002, lk 43-44



  • Francescal oli alati mulle nii palju rääkida, kuid mul polnud kunagi mitte midagi. Aga siis ütlesin Francescale, et Alberto on minusse armunud, kuigi ta polnud mulle midagi öelnud, aga ta oli kinkinud mulle pruunid seemisnahast kindad, ja sel päeval olin ma kindel, et ta armastab mind. Ja ma ütlesin Francescale, et ma ei abiellu Albertoga, kuna ta on liiga vana, ma ei teadnud täpselt, kui vana ta oli, aga üle neljakümne pidi ta olema, ja mina olin siis alles kakskümmend seitse. Francesca ütles, et jätku ma ta sinnapaika, sest tema ei kannatavat seda tüüpi üldse, ja ütles, et visaku ma talle ta kindad vastu vahtimist, sest need polevat enam moes, käivad trukkidega randmelt kinni ja andvat mulle provintsliku väljanägemise.
    • Natalia Ginzburg, "See oli nii", rmt: Natalia Ginzburg, "See oli nii. Ambur", tlk Anne Kalling ja Merike Pau, LR 32-33/1981, lk 9


  • Võltsingud, nagu Francis hästi teadis, tulevad enamasti ilmsiks põlvkond või paar pärast seda, kui need on originaaliks tunnistatud. Aja tütar Tõde toob pildil, mis on maalitud tükk aega pärast ajastut, millele see on omistatud, päevavalgele teise ajastu, teise loomulaadi ja maitse tundemärgid. Värv vananeb teisiti. Moed ja näod muutuvad ja muutus saab märgatavaks, kui teatud näojooned on moest läinud.
    • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, Varrak, 1999, lk 365


  • Naised lasevad oma sääri vahatada, kuna mood seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli valu, mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast kosmeetiku asemele Gestapo agent. Pange ilusalongi boksi asemele vangikong. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti piin. Me kaldume ilu nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge.


  • Ta leidis preili Beedle'i ja Seene Pisarad ootamast koos tosinkonna teise... naisterahvaga. See oli lihtsalt läbimõeldud oletus, kuna Vimes polnud veel leidnud usaldusväärset moodust, kuidas härjapõlvlastel vahet teha - kuigi Seene Pisarad kandis muidugi taskutega põlle, mida Vimes polnud varem tema seljas näinud, ning härjapõlvlasenaised nähtavasti samuti mitte, sest Seene Pisarad oli nüüd oma sõsarate keskel nagu hooaja lemmik, kuna nemad kandsid praegu väikesi julgeid kostüüme, mis koosnesid vanast kotiriidest, kokkupõimitud rohust ja jänesenahkadest. Naised kogunesid Seene Pisarate ümber, vadistades kooris ilmselt midagi sellist, mis härjapõlvlaste keeles vastab lausele: "Oh kullake, sa näed vaimustav välja!" (lk 174)


  • Ma mäletan, et kui ma olin noorem, siis öeldi mulle, et "ilu nõuab ohvreid", aga viimasel ajal on mul väga vähe tahtmist kanda midagi, milles ma külmetan või ei saa kõndida. Ma tahan tunda, et ma säran ja mul on mugav ja ma olen seksikas ja tugev ja ilus. Ja kui sul on ebamugav, siis ära seda tee. On väga kurb, kui sa pead koju minema lihtsalt sellepärast, et sa tahad maha istuda! Ma liigun edasi ja panen rõhu sellele, et olla lihtsalt äge.
  • Minu meelest on moe kasutamine eneseväljenduseks suurepärane mõte. Üks põhjus, miks ma ÜRO naisorganisatsiooni hea tahte saadikuks sain, oli minu huvi moe vastu õiglases kaubanduses. Kuna meie rõivaid disainivad ja valmistavad paljud naised, mõjutavad meie valikud eelkõige naiste töötingimusi, nii et mood on feministlik teema.


  • Moodi pole enam ammu lihtne muretult armastada, me lihtsalt teame liiga palju selle telgitagustest. Moeäri on keeruline, paindumatu ja tohutult frustreeriv. Õnneks peab madalamat sorti hilbumajandus, mis meie rahakotile veidi ligipääsetavam on, juba mõnda aega klientide survel pingutusi tegema, et nii sotsiaalses plaanis kui keskkonnaalaselt jätkusuutlikum olla – kogu süsteem on muutuste tuules. Kõrgmood mängib aga teiste reeglite järgi. Haute couture on zeitgeist’i muljumiste eest mõnusasti mullikilesse isoleeritud ja püsib seega paigal kui konteinerlaev, mis Suessi kanali kinni parkis. 

Allikata tsitaadid[muuda]

  • Mulle ei meeldi, kui räägitakse Chaneli moest. Chanel - see on eelkõige stiil. Sest mood muutub vanamoodsaks, stiil mitte kunagi.
Vikipeedias leidub artikkel