Kannatused

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Piin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Naine aastal 1900 oli märter, kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas kannatusi. Kõige tähtsam tollal oli "talje"; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine korsett pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. Protseduuri korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud kleit selga. Vöökoha ümber käis tugev pael haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi.
Soengu tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed juuksenõelad hoidsid naturaalseid ja võltslokke ja palmikuid kinni. Siis pandi pähe hiigelkübar ning torgati kübaranõelad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel lillede ja lindudega kaunistatud ning kogu raskus vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas pea valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid kaela, hiiglaslikud puhvkäised takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised kangelaslikult naeratades promenaadil ja hoidsid kiiresti väsivas käes vedikut. (lk 20)
  • Ema kannatas niigi mu olemasolu kurva tõiga tõttu, kuigi isa tema säästmiseks ja ta nooruslikkuse päästmiseks tutvustas mind võõrastele: "Mu tütar esimesest abielust." Sel moel tekitas ta inimestes arvamuse, et ma olen ema võõrastütar, ja seejuures ta ei valetanud, nagu ta alati uhkusega rõhutas. Täieliku illusiooni saavutamiseks pidin ema kõnetama eesnime pidi. (lk 83)


  • Naised lasevad oma sääri vahatada, kuna mood seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli valu, mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast kosmeetiku asemele Gestapo agent. Pange ilusalongi boksi asemele vangikong. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti piin. Me kaldume ilu nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge. (lk 126)

Luule[muuda]

Jah, inimese põlv on vaadata nii paha,
et seda nähes kuratki ei taha
neid enam kiusata.

  • Mefistofeles Goethe näidendis "Faust". Tõlkinud August Sang. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk, lk 12, "Proloog taevas"

Allikata[muuda]


Mu elupõlv – nii sapine ja viha,
täis kihvti, valurikkaid pisaraid.
Kus nurja läinud püüdeid pühamaid,
Ja surnud ilutseva hinge iha...

Vanasõnad[muuda]

  • Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe.
  • Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal.
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
  • Häbi rääkida, vaev vait olla.
  • Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi.
  • Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
  • Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva.
  • Rumal näeb palju vaeva.
  • Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist.
  • Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
  • Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada.
  • Vaev teeb vanaks ja mure mustaks.
  • Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas.
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka[muuda]