Protseduur

Proosa

• Naine aastal 1900 oli märter, kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas kannatusi. Kõige tähtsam tollal oli "talje"; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine korsett pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. Protseduuri korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud kleit selga. Vöökoha ümber käis tugev pael haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi.

Soengu tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed juuksenõelad hoidsid naturaalseid ja võltslokke ja palmikuid kinni. Siis pandi pähe hiigelkübar ning torgati kübaranõelad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel lillede ja lindudega kaunistatud ning kogu raskus vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas pea valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid kaela, hiiglaslikud puhvkäised takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised kangelaslikult naeratades promenaadil ja hoidsid kiiresti väsivas käes vedikut.

• Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 20

• Teadus on ikkagi peamiselt meetod probleemide püstitamiseks ja lahendamiseks. Ta ei ole faktide kogu, vaid protseduuride korraldamise viis. Tema otsene eesmärk on nähtustest aru saada, mitte neile jäika süsteemi peale suruda.
  • Hilda Taba, "Kasvatuse dünaamika", III peatükk "Kujunemise printsiibid", tlk Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus", 2015, lk 154

• Imelik küll, kuid ta [Agatha Troy] küsis minult järsku pahurtõrjuva häälega, kas ta tohib maalida mu portree. Et mind pole varem kunagi "pudredeeritud", siis on kole tunne, kui kellegi silmad puurivad end sedasi sinu sisse; nad vahivad sind sellise uuriva, osavõtmatu pilguga. Ta tuli mõnikord isegi päris ligi ja vahtis otse silmast sisse. Lausa alandav protseduur, usu mind. Ma püüdsin vastata sama osavõtmatu pilguga, kuid see polnud lihtne. Maal tundub olevat päris briljantne, kuid meeltärritav.
  • Ngaio Marsh, "Roimakunstnikud", tlk Mark Sinisoo 1993, lk 18, Roderick Alleyni kirjast Nigel Bathgate'ile

• Erakordsust, mida praegu omistavad 37-ndale aastale kirjalikud ja suulised legendid, nähakse väljamõeldud süüdistustes ja piinamistes. Aga see ei ole õige, ei ole täpne. Eri aastatel ja kümnenditel polnud juurdlus paragrahv 58 alusel peaaegu iialgi tõe selgitamine, vaid kujutas endast möödapääsmatut räpast protseduuri: painutada hiljutist vaba, mõnikord uhket, alati aga ettevalmistamata inimest, tõmmata ta läbi ahta toru, kus tema külgi rebestavad armatuurikonksud, kus ta ei saa hingata ja ootab nagu lunastust toru teiste otsa jõudmist – teine ots aga sülitab ta välja juba Arhipelaagi valmis pärismaalasena ja juba tõotatud maale. (Taipamatu punnib igavesti vastu, ta arvab, et torust on väljapääs ka tagasi.)
  • Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag: kirjandusliku uurimuse katse", 1990, lk 83

• Gonsiori tänaval ütles vanaema: "Oota, kuni tuleb täiskuu, siis keera punane niit ümber soolatüüka, ja viska niit tulle. Ära unusta kolm korda sülitada."

Turtsusin põlglikult. Vanaema!

Hommiku poole ööd ärkasin sellest, et keegi tatsus minu voodi juurde. Teesklesin magamist, ja kannatasin protseduuri ära. Lõpuks läks vanaema kööki, tegi pliidiukse lahti ja ma kuulsin kolme särtsatust. Loomulikult kadus soolatüügas ära. Aga me ei rääkinud sellest kunagi.

• Käbi Laretei, "Peotäis mulda, lapike maad". Tõlkinud Anu Saluäär, 2010, lk 147

• Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma käe kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud kord teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab hakklihamasina puhastamist.
  • Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005, lk 18

• Ajapikku hakkas sõna "Gulag" lisaks vangilaagrite administratsioonile tähistama ka nõukogude orjatöösüsteemi kõigis selle avaldumisvormides: töölaagrid, trahvilaagrid, kurjategijate ja poliitvangide laagrid, naistelaagrid, lastelaagrid, transiitlaagrid. Veelgi üldisemas mõttes hakkas Gulag tähistama Nõukogude Liidu repressiivsüsteemi tervet protseduuride jada, mida vangid kutsusid "hakklihamasinaks": arreteerimist. ülekuulamist, sõitu kütmata loomavaguneis, sunnitööd, perekondade purustamist, pagulasaastaid, varajast ja tarbetut surma.
  • Anne Applebaum, "Gulag", tlk Aldo Randmaa, 2005, lk 11