Õndsus
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Proosa[muuda]
- Inimese saatus tundub olevat mitte tõde, vaid võitlus tõe nimel, mitte vabadus ja õiglus ning õndsus, vaid võitlus nende nimel. (lk 14)
- Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 13-14
- Valged siledad linad kupee magamisasemel olid kui luksuse tipp. Tom silitas neid enne tule kustutamist. Puhas sinakashall tekk, asjalikult pea kohal laksuv must võrk — Tom nautis õndsust, mõtles elumõnudest, mida ta nüüdsest saab endale Dickie rahaga lubada, mõtles vooditest, laudadest, meredest, laevadest, kohvritest, särkidest, eesseisvatest aastatest, mis on täis vabadust ja naudinguid. Siis kustutas Tom tule, pani pea padjale ja jäi peaaegu otsekohe magama — õnnelik, rahulolev ja enesekindlam kui kunagi varem. (lk 77)
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
Luule[muuda]
Siin pudeneva halli kivi praos
nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab
ja kressid rohu niiskenevas vaos
kui leegid üleroomavad mu kingi,
ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab,
see meeli uimastab kui õndsus mingi.
- Marie Under, "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud Karl Muru. Tänapäev 2006, lk 41
Kuna õndsad on kiusatud, sõimatud,
ja tühjusse suubub tõde –
siis minustki, pole võimatu,
saab viimaks veel palveõde.
- Betti Alver, "Karikatuur" kogus "Tolm ja tuli", lk 48
juhtus nii
et Anne-Lii
ei mahtund
koolipinki
sest kandis kooli-
kleidi all
va naabri-Tõnni
kinki
mingi tüse
tunne tärkas
samuti ka Tõnnis
kuigi mitte otseselt
vaid hoopis kaudselt õnnis
- Juhan Viiding, "Pinginaabrid" kogus "Detsember" lk 44