Põrgupõhja uus Vanapagan

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare romaan.

Miks närib kahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema!
Kui ei oska vastata, siis ütle – ei mäleta.
Inimene usub, et õnn on seda suurem, mida rohkem tal on.
Ära siga mõnita, siga hoiab oma pesa korras.
Lutikas on koduloom ja konti pole ta veel kellelgi rikkunud.
Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.
Aga tööd peab tegema, kõvasti tegema, sest muidu tulevad kurjad mõtted ja hirmud.
Elu nõuab seda, mida võimalik maitsta, tunda, mõõta, kaaluda, usk – mida ei taba ükski meel, nii et usuanded seisavad siin- või sealpool elu.
Usk on ainult seal, kus elav ja igavene hing.
Noorsoole tuleb õpetada tööarmastust, karskust, kasinust, lihtsust, ausust, aga elav inimene tahab lillutada, üle aisa lüüa, pisut varastada, valetada ja petta, sest muidu ta ei tunne, et ta on inimene.
Härg hakkab ka möirgama ja täkk hirnuma, kui on hea ninaesine ja midagi ei tee.
On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea.
Elu vajab niisutust nagu põldki, kui ta peab vilja kandma.
Kui ruttu muutub iga rõõm leinaks, iga õnn õnnetuseks.
Inimesega on ju nõnda, et temast endast on raske aru saada, mis ta on, vaid kõigepealt peab teadma, mis tal on.
Ole mees või naine, noor või vana, rikas või vaene, ikka võib jumal su uputada nagu kassipoja kas või solgiämbrisse.

Küllap vist.
- Jürka (korduvalt)

Teose kohta

Püüan maailma uuestijagamise probleemide juurest autorit tuua tagasi ta uue teose juurde, kuid imelikult näib see tähtsusetuna, nii on autori tagasihoidlikkus mind tema raamatu suhtes nakatanud. Tammsaare lausub vaid niipalju, et ta abikaasale pole see uus raamat meeldinud. Nii on pr. Tammsaare öelnud: "Kui sa selle raamatu välja annad, siis inimesed tunnistavad su hulluks!"

"Võibolla küll, et esiotsa lugejale paistab, et kirjanik on hull, kuid niipea, kui ta edasi loeb, leiab ta, et ta ise on hull. Ja kui ta veel edasi loeb, siis näib talle, et terve maailm on hullunud!" lausub kirjanik.

"A. H. Tammsaare sõjamõtted." [Intervjuu], Ev. J. Voitk, Rahvaleht, 13. detsember 1939