Tõde

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Walter Seymour Allward, Veritas, 1920
Tõde. Jules Lefebvre'i allegooriline maal (1870)
Nicolas Poussin. Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest. (1641)

Tõde on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav).

Piibel[muuda]

Luule[muuda]

Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.

Draama[muuda]

  • [Alceste:] Kas tõesti on maailm nii alatu ja õel,
    et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
    • Molière, "Misantroop", esimese vaatuse esimene stseen.


  • Tõde? Te ei suudaks tõde taluda!
  • Truth? You can't handle the truth!

Proosa[muuda]

  • Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma elus kõik kahtluse alla seadma.


  • Kas me siis ei tea, et kui juba keelamiseks läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie eelarvamustest ja harjumusest töntsiks ja rähmaseks jäänud silmadele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi suurmees väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne.
    • John Milton. Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks. Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 43


  • Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21)
  • Tõde on tõrvik, aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22)
  • Tõde on Jumala sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22)
  • Eksitust ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub sügavuses ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70)
  • Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70)


  • Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35)
  • Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest inglite kirjutatud raamatust. (lk 39)


  • Inimene püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end saatuse hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin valetamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest.
    • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 12


  • Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud.
    • Herman Melville. Moby Dick. Tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn, Eesti Raamat 1974, lk 214


  • On olemas tõde ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet maailma trotsides, siis sa ei ole hull.


  • Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse.
    • Richard Bach raamatus "There's No Such Place As Far Away" (1978)


  • Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal.
  • Filosoofia peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda põhimõtetele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus.



  • Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine.




  • Ma ei arva, et Wikipedia esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis.


  • Tegelikku tõde ei ole kerge paberile püüda. Ajaloo pesuvannis on tõtt raskem hoida kui seepi, ja veelgi raskem on seda leida...
    • Terry Pratchett, "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 175


  • "Meie relvaks on tõde. Mis saaks meile kurja teha, kui meie relvaks on tõde?"
"Noh, ammunool saaks näiteks minna otse su silmast sisse ja tulla kuklast välja," vastas seersant Colon.


  • "Vanaema ei rääkinud tõtt," ütles Agnes.
"Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi," vastas Magrat. "Ta ootab, et sa ise selle nimel vaeva näeksid."



  • On ilmne, et võimu kätes ei ole faktid ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale stabiilsusele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
  • Kuigi [tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja vägivald võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.


  • Ilu on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje peegeldus. Tõde kui selline ei ole meile tervikuna vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. Muusika tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui helilooja on kirjutanud midagi väga ausalt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale.
    • Helena Tulve, intervjuu: Mari Hiiemäe, "Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest", Postimees, 7. september 2020, lk 18


  • Muidugi võib nimedele suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. (lk 23)


  • Pea meeles ilu, mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et mõte tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju sõnumit saata; paljud aistingud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb tõlkes kaduma või tsenseeritakse välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. Keha ei püri tõe, vaid ellujäämise poole. (lk 341-342)

Allikata tsitaadid[muuda]

  • Öelda oleva kohta, et see on, või mitteoleva kohta, et see ei ole, on tõene.
  • Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
  • Usu neid, kes otsivad tõde, kahtle neis, kes on tõe leidnud.
  • Ära kunagi palu vabandust selle eest, et näitasid oma tundeid. See tähendaks tõe pärast andeks palumist.
  • Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne.

Vanasõnad[muuda]

  • Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
  • Tõsi kui aamen kirikus.
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
  • Tõsi tõeks, vale valeks.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka[muuda]

Kirjandus[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel