Mine sisu juurde

Vägivald

Allikas: Vikitsitaadid

Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist.

Proosa

[muuda]
  • On ainult kaks teed suuri sihte saavutada ning midagi erilist korda saata: vägivald ning järjekindlus. Esimest hakatakse kergesti vihkama, ta äratab vastupanu ja on üleüldse kättesaadav üksnes vähestele; järjekindlust aga, visa, ranget järjekindlust saab kasutada ka kõige väiksem mees, ja harva jääb siis siht saavutamata, kuna järjekindluse varjatud jõud aja jooksul aina kasvab.



  • Imestades vaatasid kohtumehed ja opman kohtutoa ukse ees, kuidas noorhärra tüki aega talupoisiga nagu omasugusega kõneles. Peakohtumehe vaga nägu paistis nii rumal ja imestav, opmani oma häbi pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. Ta ei tea isegi kuidas, aga tal on ikka nagu hale, kui ta inimese ihu peale peab lööma. Viskaks selle ameti hoopis käest, aga naine ja lapsed tahavad toita, ei saa kuidagi! Kiriku juures hoiavad kõik temast nagu eemale, ja see on siis niisamasugune halva tundmuse ärataja, nagu see, kui ta ju kätt tõstab, et lüüa. Jaa, mõnikord laseks ta parem ennast lüüa, kui ta selle eest teiste löömisest lahti pääseks. See oleks kergem kannatada. Ükskord rääkis ta seda õpetajale, aga see arvas, et karistus tuleb jumalast ja karistaja on jumala käsu täitja. Aga see ikka nagu ei tahtnud aidata, ega ole ta oma ametiga mitte täiesti rahul.


  • [Švejk:] "Nagu ükskord Nusles, just silla juures, mis viib üle Botiči, astus öösel, kui ma tulin "Banzetist", minu juurde keegi härra ja virutas mulle kaikaga pähe. Kui ma pikali maas olin, valgustas ta mind ja ütles: "See on eksitus, see pole tema." Ja sellepärast, et ta oli eksinud, vihastas ta nii, et virutas mulle veel ühe matsaka üle turja. Inimesel on juba sündimisest saadik veres surmatunnini eksida." (lk 33)
  • Artikkel kõlas nii, nagu oleksid tšehhi sõdurid tulnud ja toimetaja pikali löönud ning teda siis jalgadega kõhtu peksnud, toimetaja aga valu pärast röökinud ja keegi selle röökimise stenografeerinud. (lk 393)
  • Nad möödusid rühmast, kus punapäine ingel-kapral parajasti ühte kohmakat paraadmundris ingel-sõdurit trillis, talle rusikaga kõhtu lõi ja ta peale karjus: "Tee oma lõuad laiemalt lahti, sa betlema siga! Kas siis nii hüütakse "Halleluujat"? Sul on nagu klimp suus. Ma tahaksin teada, kes see härg oli, kes sind, tõbrast, paradiisi laskis! Hüüa veel kord … Mis hlahlehluhja? Või sina, siga, hakkad meil paradiisis inisema! … Proovi veel kord, sa liibanoni seedripuu!" (lk 518)


  • Ühes teistega tõusis lauast ka Pearu, ja et tal pükse jalas polnud, siis pidi ta paratamata palja reisi varruliste keskel kõndima. Kõlblusvastast polnud selles küll midagi, sest tal oli seljas ilus valge linane särk, mis ulatus põlvini, ja kaelas kirju sitsirätik, sõlm lõua all. Aga niisugune kõndimine haavas kasinate ja neitsilikkude perenaiste viisakustundeid ja nemad arvasid, et neil on võimata ainult pealtvaatajaiks jääda. Kui siis Pearu välja päikese paistele astus, ilmusid naised vitste, tikerpuu-okste ja värskete nõgestega ning siis algas üleannetu karistamine – aina mööda paljaid sääri, mis särgi alt välja paistsid. Esiteks kannatas Pearu, aga siis pistis ta naiste eest jooksu, need suure kisaga järele. Pearu jooksis õueväravast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja rukki vahel. Aga purjus pea tõttu komistas ta ja kukkus rukki äärde maha. Et naised tal kannul olid, siis ei saanud ta enam üles tõusta ega uuesti jooksu pista, vaid ajas enda kükakile ja pistis jalad ning sääred särgisaba sisse. Aga naised ei hoolinud sellest. Silmapilk kisti Pearul särk üle piha kukla peale kokku ja vitsad, tikerpuu-raod ja nõgesed töötasid roosal seljal, pihal ja tagumikul, kuni hakkasid paistma siin-seal verepiisad. Pearu karjus.


  • Kummatigi on ülemõpetaja peale kõige kurjem Alva. Ta on nii vihane, et särtsub. "Kas tal muud teha ei ole, kui oma võimu näidata ja väikesi lapsi kiusata ning peksta? Aga ma ütlen seda, et kui ta sind peaks puutuma, Madlike, võtan ma puuhalu ja löön ta maha." Madlikese meelest on seda tore kuulda. Kuigi isa ei taha, et Alva puuhalu võtaks, ta ütleb, et sel juhul poleks temalgi rohkem oidu peas kui ülemõpetajal endal.


  • Esikohal pseudonüümide tarvitamise rohkuselt on prantslased, itaallased ja Venemaa rahvad. Järgnevad sakslased ning siis alles inglased, hollandlased ja skandinaavlased, kes varakult saavutasid kodanikuvabadused. Hispaanlased ja paljud muud maailma rahvad tulevad siin vähe arvesse: vägivallavõimust pole neil maadel puudu olnud, hariduslik tase aga oli madal ning vägivalla vastu võitlemist trükisõnaga esines vähe. (lk 151)
    • August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156


  • Kui meeste domineerimist tunnustatakse sotsiaalse korra keskse printsiibina ja rakendatakse tõkestamatult, täie füüsilise sunniõigusega, siis ei ole seksuaalrüvetust puudutavad uskumused tõenäoliselt kuigi kõrgelt arenenud. Teisalt, kui meeste domineerimise printsiipi sotsiaalse elu korraldamisel küll rakendatakse, kuid sellele räägivad vastu teised printsiibid, nagu naiste iseseisvuse põhimõte või naiste kui nõrgema soo olemuslik õigus olla vägivalla eest paremini kaitstud kui mehed, siis seksuaalrüvetus tõenäoliselt vohab.



  • Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja vägivald võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.


  • Suure osa elanikkonna hulgas on levinud väärkujutelm, et vägivald annab alati eelise füüsiliselt tugevamatele. See ei ole õige. Kakluse tulemuse otsustab kiirus esimeste meetrite jooksul.


  • Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
    • Muhammad Ali, cit. via: "Secrets of Power Persuasion for Salespeople" (2003), Roger Dawson, lk 192


  • See on lihtsalt töö. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
    • Muhammad Ali, cit. via: "Ali's Quotes", BBC Sport: Boxing (17. jaanuar 2007)


  • "Dee on politsei vägivald..." pomises Igneous.
"Ei, dee on ainult politsei karjumine!" lõugas Detritus. "Kui tahad vägivallaga proovi teha, diis mulle sobib!"
Igneous üritas Porgandilt abi otsida. "Nii pole õige, tal on ametimärk, ta hirmutab mind, nii ei tohi teha," ütles ta.
Porgand noogutas. Tema silmis oli helk, mida Igneous oleks pidanud juba märkama. "Täiesti õige," nõustus ta. "Seersant Detritus?"
"Härra kapten?"
"Meil kõigil on olnud raske päev. Te olete tänaseks vabastatud."
"Selge, härra kapten!" hüüdis Detritus tähelepanuväärse innuga. Ta võttis ametimärgi eest ja pani hoolikalt maha. Siis hakkas ta turvist seljast ajama.
"Vaata seda niimoodi," ütles Porgand. "Me ei tee elu, me lihtsalt anname elule koha, kus ta olla saab."




Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel