Artikkel

• Artikkel kõlas nii, nagu oleksid tšehhi sõdurid tulnud ja toimetaja pikali löönud ning teda siis jalgadega kõhtu peksnud, toimetaja aga valu pärast röökinud ja keegi selle röökimise stenografeerinud. (lk 393)
  • Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975

• Isa arutleb edasi. Ta peab kirjutama ühe "ablitsistliku purtikli", nagu ta meie mänglevas keeles tarvitas. Meelde on jäänud arutluse sisu: igal, ka üsna keskpärasel luuletajal, on vähemalt üks tõeliselt hea luuletus, ja seda tuleb hinnata ja selle eest võib teda luuletajaks pidada. Mina võtaksin selle nii kokku, et isa küll tundis ja tunnustas tippe, aga "lubas" luules olla ka väiksematel vendadel, sest suure tähe kirkus saab selgeks just teiste taustal.
  • Mari Tarand, "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga". Teine, parandatud trükk. Ilmamaa, 2008, lk 258

• ... meil on esile kerkinud terve põlvkond autoreid, kelle kohta pole kuskilt lugeda asjalikku ülevaateartiklit. /---/ Eesti lugeja võib mõistagi otsida abi ka Vikipeediast, aga see on vabatahtlike tööl põhinev nähtus. On suur vahe, kas artikli on kirjutanud lihtsalt entusiast või kirjaniku loomingu uurija, kellel on teadmisi konteksti ja terminoloogia kohta ning kriitilist meelt valiku ja otsuste tegemisel. Vikipeedias on koguni eesti kirjanike tutvustusi, mille on kirjutanud artikli objekt ise.
  • Pille-Riin Larm, "Vaeslaps festivalil". Sirp, 3. juuni 2016