Rukis

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rukkipõld Norras
Ivan Šiškin. Rukis (1878)

Rukis on teravili, millest tehakse leiba. Paljud inimesed üle maailma usuvad, et leiba saab teha ka muudest teraviljadest, kuid eestlased teavad, et see on ränk eksitus.


Puhtal põrandal,
puhta rehe all
uudisvihud nad
ahet ootavad.

Vaikus pühalik
raskeis vihkudes,
kuldseis kõrredes
puhtal põrandal.
/---/
Küll nad mõtlevad,
kuidas vanake
valgejuuksene,
seemne kukutas.


Meest lõhnab õitsev rukis nurmel
ja uimastavad sirelid,
kõik unistavad armastusest,
mis täidab ilma kaugusid.


  • Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.
  • „Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles?“ küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt teda appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa“. Tükk aega jäi kõik vaikseks, kippu ega kõppu polnud kuulda. Aga siis hakkas kostma ruugamine.
„Tulevad!“ hüüdis Krõõt niisuguse rõõmuga, nagu võiks tema rõõm ka Pearu südant rõõmustada. Nüüd muutus perenaise hääl veel valjemaks ja heledamaks, ning kui sead üksteise sabas üle piiri oma põllule tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda:
„Vuata sindreid! Ma’p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et…“


Põld — vaid kivid, räharünkad,
rähal higilehk,
heinamaa — vaid mättad, künkad,
tarn ja piibeleht.

Rukkis võtab võimust luste,
odras nõgikatk,
kaeras lokkab kõige kiuste
vaid harakalatv.


Vanasõnad[muuda]

  • Rukki pea kõrge, aga ise kerge.
  • Rukis maja peremees.
  • Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva.
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel