Sõstar

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sõstar (Ribes L.) on sõstraliste sugukonna ainus perekond, osad botaanikud peavad sõstraid kivirikuliste sugukonda kuuluvaks. Looduslikult leidub Eestis musta sõstart (Ribes nigrum) ja magesõstart (Ribes alpinum), ogalisi sõstraliike nimetatakse tikriteks ehk karusmarjadeks. Aedades kasvatatakse rohkelt punast sõstart (Ribes rubrum), millel on nii punase- kui valgeviljalisi sorte.


Proosa[muuda]

  • Pärast tara teistkordset külitivajumist jõudsid lehmad ja kitsed rohuaias õige natuke matti võtta: nad sõid ainult sõstrapõõsad lehtedest lagedaks ja asusid alles kümnendat pärna koorima, õunapuudeni nad veel ei jõudnudki, kui anti juba käsk tarapostid korralikult maasse rammida ja tara äärde isegi kraav kaevata.
Kuriteolt tabatud kaks lehma ja kits said oma palga: igaüks hea nahatäie!


  • Nii pea kui ta [Jaan Tatikas] oma enese jalgade pääl kõndida tohtis, ilmus ka kohe tema selge ja kindel tahtmine oma nime inimeste suhu sobitada, nimelt sel wiisil, et ta keelu wastu akna pääle ronis ja säält wälja kukkus. Aken oli wäga kõrges ja Jaan oleks kergesti oma kuulsuse himu ohwriks wõinud saada; aga tema õnneks läks just sel silmapilgul Wene aednik, ilmatu lai sõstra-korw pää pääl, akna alt mööda; Jaan kukkus korwi sisse ja muutis sõstrad — sõstra-moosiks. Kui teda säält wälja aidati, oli ta terwe, aga pisut uimane ning suure sisse tehtud pirni nägu. Uulitsapoisid lakkusiwad ta suure isuga puhtaks. Terwe nädali jooksul ei räägitud Tallinnas muust kui sõstratega sisse tehtud poisikesest.
  • Mõningaid sammaldunud kivirahnudest matsid enda alla haisusõstra kobarad (Ribes prostratum, näärmeline sõstar), mis on kena põõsas ega näe üldse oma kurjakuulutava nime moodi välja, ehkki see on tal auga välja teenitud.
    • Anna Murray Vail, "Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III", Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

Luule[muuda]

Ju punetama sõstrapõõsad löövad:
Neilt raskelt rippumas on rikkad sarjad
Kui pärlid paelal magushapud marjad,
Mis lapsed vargsi ju poolvalmilt söövad.

  • Marie Under, "Suvel" I kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 14


Ärgates imestad et
sõstrad on suuremad
nagu sa isegi
sa usud suve
ega tea veel et
ainult talv on päris
/---/
Pean suletud
silmaluukide taga siestat
marjadest saab
otse põõsas moos
oleme kõik
südamikuni soojad

  • Veronika Kivisilla, "Palava päeva pildid" kogust "Veronica officinalis", Verb, 2012, lk 8-11


Piki karusmarja-, sõstrapõõsa ridu
tantsib herilasi, liblikaid ja kiile.
Piki tubaka- ja tatrapõllu siile
peavad mesilinnud suvist suirapidu.

  • Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel