Aken

Jan Vermeeri maalidelt saab hästi aru, et valgus siseneb majja akna kaudu. Sõdur ja naerev neiu (1657)

Aken on maja hinge peegel: nelinurk, mis tehakse lahti, et hingata.

Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk — see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist "Püha öö" meil' kajas.

• Heiti Talvik, "Jõuluööl" kogust "Kohtupäev" (1937)

Sõber, kui ehitad maja,
siis tee talle suured aknad —
nii suured, kui üldse suudad,
nii suured tee tingimata!

• Ain Kaalep, “Sõber, kui ehitad maja” kogust "Aomaastikud" (1962)

Ku meä raku valla oma eilätse päivä,
mis mä neist tükkest tii?
Laiu ei ole laia ja moe om muuttunu.
Meä eläsi tönnin seitse aastat —
üits ainuke akan
ja siigi põhja poole.

• Eha Lättemäe, "Ku meä raku valla oma eilätse päivä" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 57