Aken

Jan Vermeeri maalidelt saab hästi aru, et valgus siseneb majja akna kaudu. Sõdur ja naerev neiu (1657)

Suurematel hoonetel on sageli palju aknaid

Aken on maja hinge peegel: nelinurk, mis tehakse lahti, et hingata.

Proosa

• [Raoul ja d'Artagnan:] "Pööning toob sisse viissada liivrit. Kuid see pole ju elamiskõlblik."

"Ega seal elatagi. Aga nagu sa näed, on pööningul kaks akent väljaku poole."

"Jah, härra."

"Noh, iga kord, kui kedagi rattale tõmmatakse, puuakse, tükkideks kistakse või põletatakse, üüritakse need aknad kuni kahekümne pistooli eest välja."

"Oh!" hüüatas Raoul õudusega.

"See on jälestusväärne, eks ole?" sõnas d'Artagnan.

"Oh!" kordas Raoul.

"See on jälestusväärne, aga nii see kord on... Nood Pariisi logelejad on mõnikord päris inimsööjad. Ma ei mõista, kuidas ristiinimesed võivad sellise asjaga äri teha."

"Tõepoolest!"

"Kui mina elaksin siin majas," jätkas d'Artagnan, "siis·topiksin hukkamiste päeval isegi lukuaugud kinni. Aga ma ei ela siin." (lk 371)

• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959

Luule

Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk — see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist "Püha öö" meil' kajas.

• Heiti Talvik, "Jõuluööl" kogust "Kohtupäev" (1937)

Sõber, kui ehitad maja,
siis tee talle suured aknad —
nii suured, kui üldse suudad,
nii suured tee tingimata!

• Ain Kaalep, “Sõber, kui ehitad maja” kogust "Aomaastikud" (1962)

Ku meä raku valla oma eilätse päivä,
mis mä neist tükkest tii?
Laiu ei ole laia ja moe om muuttunu.
Meä eläsi tönnin seitse aastat —
üits ainuke akan
ja siigi põhja poole.

• Eha Lättemäe, "Ku meä raku valla oma eilätse päivä" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 57