Maailm

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maailm on inimese subjektiivses tajus tema ümber olev kõiksus. Põhimõtteliselt eksisteerib kõiksus edasi ka ilma inimeseta, kuid siis ei näe keegi seda enam maailmana. Vaatepunktipõhise lähenemise tõttu peetakse maailmaks kas universumit või inimese lähemat ümbrust, sel juhul eelkõige planeeti Maa. Antropotsentrismist kõneleb ka eestikeelne sõna maailm, mis koosneb sõnadest maa ja ilm, tähistades maapinnal seisja vaatepunktist eristuva kahe pinna vastandust: füüsiline maapind all ja illusoorne pind taevas üleval moodustavad maailmana ühtse dialektilise terviku. Universumi inimsõltumatus struktuuris niisugune vastandus ei kajastu.


  • Me võime maailma tundma õppida, kuipalju tahame, ta säilitab ikka nii päeva- kui ka ööpoole. (lk 34)
  • Maailm on kell, millel mõra sees, ta koliseb, aga ei helise. (lk 34)
  • Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)


  • Tõlgendamine on maailma vaesestamine ja kurnamine - et luua "tähenduste" varjuilm. See on maailma muutmine selleks maailmaks. ("Selleks maailmaks"! Justkui oleks olemas mõni teine.)
Maailm, meie maailm, on juba küllalt kurnatud ja vaesestatud. Kadugu kõik selle duplikaadid, kuni me taas kogeme vahetumalt seda, mis meil on. (lk 16)
  • Susan Sontag, "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002


  • Kõik, mis on väljaspool maailma - ja kõik hea on väljaspool maailma -, on alati otse maailma südames. Mitte kuskil mujal.

Luule[muuda]

See maailm, mis elab sinus,
mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.


Mured uued!
Tahan uut maailma
luua, liita, tõsta ruutu ta.
Ei saa mitte! Füüsika on vahel!
Plancki konstant, see ei taha muutuda.

Vanasõnad[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel