Inglise keel

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.

  • Viis sajandit tagasi häbenes Britannia kirjutada raamatuid oma emakeeles. Nüüd kõneldakse tema keelt maailma igas nurgas.
  • (Five generations ago, Britain was ashamed to write books in her own tongue. Now her language is spoken in all quarters of the globe.)
  • Inglise keele puhtuse kaitsmisega on see häda, et inglise keel on umbes sama puhas kui hoor litsimajas. Me mitte lihtsalt ei laena sõnu, vaid aeg-ajalt on inglise keel jälitanud teisi keeli kõrvaltänavail, et nad seal oimetuks peksta ja sobrada nende taskuis, otsides uut sõnavara.
  • (The problem with defending the purity of the English language is that English is about as pure as a cribhouse whore. We don't just borrow words; on occasion, English has pursued other languages down alleyways to beat them unconscious and rifle their pockets for new vocabulary.)
  • Ühe sõnaga — prantsuse keel oli ülimuse, rüütlite ja kohtunikkude keel, kuna aga palju mehisem ja ilmekam anglosakside keel jäeti talupoegade ja teenijate tarvitada, kes midagi muud ei osanud. Ometi sünnitas paratamatu läbikäimine maalordide ja nende alamate olevuste vahel, kes seda maad harisid, aegamööda teatud murraku, mis kokku seatud prantsuse ja anglosaksi keelest ja millest mõlemad pooled vastastikku võisid aru saada; sellest tarvidusest tekkis aste-astmelt praegune inglise keel, milles võitjate ja võidetute keeled nii õnnelikult kokku sulanud ja mida nii rikkalikult täiendatud klassikaliste ning lõunapoolse Euroopa rahvaste keelte varal.
  • Eesti keel on väike ja alatasa räägitakse ohust, et see võib teiste, tänapäeval eriti inglise keele pealetungi all oma struktuurid ja iseseisvuse kaotada, muutuda mingiks kreooliks, pidžiniks, köögi­keeleks. Inglise keelt kartes aga ei märgata või ei suudeta vahel sellest kaugemale vaadata. ÕSis näiteks leidub sõna "kommunitseerima", k-ga kirjutatud variant "kommunikeerima" on aga esitatud ebasoovitavana ({kommunik`eerima} – edastama; – t`eatama) ja ametniku soovitussõnastikus on seda nimetatud toorlaenuks inglise keelest. Tegelikult on sõna muidugi pärit ladina keelest ja kui see ongi eesti keelde jõudnud inglise keele kaudu (seda ma ilma põhjalikuma uurimiseta ei riski kinnitada), siis jääb sedastada, et inglise keel on korrektselt alal hoidnud ladina sõna tüvekonsonandi, tugevalt ehk k-na häälduva c. Ladina c võib häälduda ka pehmelt, ts-ina, juhul kui sellele järgneb e või i. Ladina kommunikeerimise sõnas aga neid vokaale selles asetuses ei leidu, sõna põhivormid on communico, communicavi, communicatus, communicare. Seega on ilmselt olematut inglise tonti peljates tekitatud värdmoodustis, mida ei õigusta ei eesti ega ladina keele reeglid. Tõsi, interneti kaudu tungib inglise keel kõikjale ja teeb vahel tempe, mida vaja ei oleks, aga enne kui teda kõigis surmapattudes süüdistama hakata, tasuks iga üksikjuhtumit targalt uurida.

Briti ja Ameerika inglise keel[muuda]

  • Inglise-Ameerika sõprusele on suur õnnetus, et neid kaht riigi arvatakse siduvat ühine keel. Prantslaselt ei oodata Ameerikas, et ta kõneleks nagu ameeriklane, kuid inglast, kes kõneleb oma emakeeles, peetakse edevaks ja puhevile aetuks. Või siis arvatakse ta olevat sakslane või hollandlane ning teda kiidetakse teise rahva keele suurepärase valdamise eest.
    • Bertrand Russell, "Can Americans and Britons Be Friends?", Saturday Evening Post, 3. juuni 1944.
  • Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on kaks riiki, mida lahutab ühine keel.
  • (The United States and Great Britain are two countries separated by a common language.)
  • Variant: Inglased ja ameeriklased on kaks rahvast, keda lahutab ühine keel.
  • (The English and the Americans are two peoples divided by a common language.)
    • George Bernard Shaw, 1940. aastail laialdaselt viidatud (nt Reader,s Digest, november 1942), kuid tema avaldatud teostes sellist lauset pole.
  • Tänapäeval on meil Ameerikaga ühine kõik, välja arvatud muidugi keel.
  • (We have really everything in common with America nowadays, except, of course, language.)
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel