Inglismaa

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Inglismaa on Suurbritannia saare kaguosa, Ühendkuningriigi ajalooline kese ja kuni selle moodustamiseni iseseisev riik.

Proosa[muuda]


  • See küsimus lahendatud, tuli Buckingham tagasi d'Artagnani juurde.
"Nüüd, mu noor sõber," ütles ta, "Inglismaa on meie kahe päralt: mida te soovite, mida ihaldate?"
"Voodit," vastas d'Artagnan. "Pean tunnistama, et praegusel hetkel on voodi see, mida kõige enam vajan."


  • [Charles II:] "Praegu pole Inglismaa muud kui mängupõrgu, kus igaüks heidab täringuid minu isa krooni peale. Kaks kõige kirglikumat mängijat on Lambert ja Monk. Ma tahaksin samuti osa võtta sellest mängust, mis käib minu kuningamantli peale. Sire, vajan miljonit, et üht mängijaist ära osta, et teda enda liitlaseks teha, või kahtsada prantsuse aadlikku, et neid mõlemaid välja kihutada minu White Halli paleest, nagu Jeesus kaubitsejad templist välja kihutas."
"Niisiis," vastas Louis XIV, "te palute minult..."
"Abi. Seda, mida üksteisele pole kohustatud osutama mitte üksnes kuningad, vaid ka lihtsad kristlased. Teie abi, sire, olgu siis raha või meeste näol; teie abi, sire, ja kuu aja pärast, olgu siis Lambertit Monki vastu või Monki Lamberti vastu kihutades, võidan tagasi oma isa päranduse, ilma et see mu kodumaale ühtki gini või ühtki tilka verd maksma läheks. Minu alamad on purjus revolutsioonist, protektoraadist ja vabariigist, ega soovigi muud kui tuigerdada magama kuningavõimu tiiva alla. Aidake mind, sire, ja ma võlgnen Teie Majesteedile rohkem kui oma isale. Vaene isa! Kui kallilt pidi ta maksma meie soo laostamise eest. Te näete, sire, kui õnnetu ja meeleheitel ma olen, sest süüdistan juba oma isa." (lk 69-70)


  • Kujutlege meest, kes istub päevade viisi oma raamatukogus, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ Naabreid kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju Inglismaaga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma seltskonnata elada, olgu ta nii kuivik ja hapu näoga kui tahes.
    • Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", I osa. tlk Hana Arras, 2007, lk 55


  • Aga kõik ju armastavad Inglismaad tolle kurvameelse Walesi printsi, hilisema Windsori hertsogiga, kes kunagi ei saanud päriselt kroonitud kuningaks, vaid loobus troonist armastuse pärast. Jah, isegi ema kandis Wallis Simpsoni moodi pea vastu liibuvat lainelist soengut lahuga keset pead.
Inglismaa — hea kasvatuse unelmriik! Võimas impeerium kahe printsessi — minu- ja Nora-vanuste tüdrukutega, kelle helebeežide mantlite järgi ema laskis õmmelda oma tütardele samasugused sügispalitud tumepruunide sametkraedega. Pool eluiga hiljem on toonasel beežis mantlis tütarlapsel Stockholmis võimalus viie minuti kestel jutelda Tema Majesteedi Elizabeth Teisega kuningliku jahtlaeva "Britannia" pardal toimunud vastuvõtul ajakirjanduse esindajatele. Loomulikult ei maini ta kunagist kuningatütarde riietust, vaid kõneleb hoopis ratsaolümpiaadist Elizabethi eelmise ametliku külastuse ajal juunis 1956. On ju kuninganna ratsaspordi entusiast. Ja pärnaõierohelises suvekleidis kahvatuks puuderdatud Majesteet naeratab leebelt, nentides, et oli "clever" korraldajate poolt ratsaolümpiaad ühte viia ametliku visiidiga.
  • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 10-11


  • Inglismaa on kapitalistliku korra häll ja selle korra kohanemisvõime musternäidis. Marxi õpetus sai sündida vaid Inglismaal ja inglased on olnud Marxi kõige usinamad õpilased. Sest sama palju kui revolutsiooni tegemist, võib ju Marxilt õppida ka revolutsiooni ärahoidmist. Selles on inglased olnud ületamatud. Kõik on neil alles, kuningakoda, arhailine kohus ja parlament, isegi poolkirjaoskamatu proletariaat.


  • Sagedamini aga esineb olukord, kus üks kahest grupist läheb üle teise grupi keelele. Ameerika Ühendriikides võtavad sisserändajad üle inglise keele; Iirimaal on iirlased hakanud kasutama vallutajate keelt — inglise keelt; Inglis­maal aga läksid normanni-prantsuse keelt kõnelevad vallutajad üle alistatud anglosakside keelele, mis oli küll selleks ajaks juba tublisti muutuda jõudnud. Sellised keelevahetused ei toimu peaaegu kunagi ilma keelesse jälgi jätmata. (lk 8-9)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998


  • Esmalt viis laev mu Inglismaale. Kohe Londoni sadamas võttis mind vastu paks udu. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: "Ma olen Eestist! Kus Chamberlain on?"
Mingit vastust ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid kuningat. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed Thamesi kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda.
Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt:
"Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?"
"See on elementaarne, Watson," vastas teine. "Elementaarne." (lk 18-19)

Film[muuda]

  • [Rosencrantz:] Ma niikuinii ei usu seda.
[Guildenstern:] Mida?
[Rosencrantz:] Inglismaad.
[Guildenstern:] Nii et see on lihtsalt kartograafide vandenõu?

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel