Võõrkeel

Luule

See võõral müüril roosileht -
vist ammu unes kuskil näht.

Õnn, magus sõna - kes meist veel
teaks, mis see on? See võõras keel.

• Marie Under, "Võõrsil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 15

kuulasime kalamehe võõrast,
päevitunud keelt, olin kindel,
ta räägib, kuidas teda kummitab
vanade naiste üksindus.

• Triin Paja, "Horvaatia read", rmt: "Nõges", 2018, lk 59

Proosa

• Ta laulis loomulikult "M'ama!", ja mitte "Armastab!", sest muusikamaailmas valitsev muutumatu ja vääramatu seadus nägi ette, et rootsi lauljate esitatud prantsuse ooperi saksakeelne tekst tuleb inglise keelt kõneleva publiku jaoks parema arusaadavuse mõttes itaalia keelde tõlkida. See oli Newland Archeri meelest niisama loomulik nagu kõik teised tavad, mis vormisid ta elu: näiteks möödapääsematu vajadus kasutada juuste lahkukammimisel kahte hõbeselja ja sinise emailmonogrammiga harja ja mitte iial ilmuda seltskonda ilma kombekohase lilleõieta nööpaugus (eelistatavalt gardeenia).
  • Edith Wharton, "Süütuse aeg", tlk Lia Rajandi, 1995, lk 6

• Mulle on osaks saanud privileeg õppida võõrkeeli. Selle asemel et teiste inimeste kombel ilmutada ainult kehva emakeeleoskust, olen mina abitu veel kahes-kolmes keeles.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997, lk 244

• Mu saksa keele õpingud pole kunagi olnud süsteemsed, olen väga palju salvestanud kuulmise järgi: valesti. Nii kuulsin ka sõna Nervensäge sõnana Nervensegler (närvipurjetaja), ja sellel oli mulle teatav tähendus, kujutasin isegi ette seda ebameeldivat isandat, kes muudkui aga seilab mööda mu närve üles-alla, nägin irvitavat, päevitunud nägu, kes kallutab end seljaga lainete poole ja tõmbab pea alla, et seda vastu poomi mitte ära lüüa, ja ma kasutasingi sõna Nervensegler, vahest oma kaks aastat, tavaliselt noogutati selle peale tunnustavalt, et küll ma valdan saksa keelt ikka originaalselt ja mänguliselt. Valestimõistmine kui sügava mõistmise alus?
  • Péter Esterházy, "Bermuda kolmnurk", tlk Lauri Eesmaa, rmt: "Sõnade imelisest elust", [[LR] 36/2020, lk 48

• Ilse Lehiste soovitus oli teha kodumaist teadust emakeeles, kuid varustada kõik eestikeelsed üllitised põhjalike ingliskeelsete kokkuvõtetega, mis aga peaksid olema väga heas inglise keeles, soovitavalt tõlgitud või toimetatud inglise keelt emakeelena valdavate inimeste poolt. Ja neid kokkuvõtteid tuleks siis resümeede või annotatsioonidena aktiivselt levitada, ning ta oli veendunud, et parimad artiklid leiavad niiviisi varem või hiljem ka tõlkija. Seega võõrkeel ise veel kvaliteeti ei näita. Ja parimal juhul võiks võõrkeel olla vahend emakeelse teaduse propageerimiseks. Selline oli n-ö vana kooli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase väga kirglikult ja veendunult esitatud arvamus.
  • Peeter Torop, "Humanitaaria ja propaganda", Vikerkaar 7–8/2011, lk 74-87

• Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
  • Heidi Iivari, "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari", Sirp, 08.02.2019

• Kas olete sama märganud: kui inimesed pursivad võõrast keelt, ei ütle nad seda, mida tahavad öelda, vaid seda, mida oskavad. Nii on just inglise keelt võõrkeelena kõnelejate vestlus tihtipeale nagu krigin, mida tekitavad hammasrattad, mis omavahel päris täpselt ei haaku. Korralikku ülekannet ei teki. Vahetatakse päheõpitud fraase, mis tabavad mõtet ehk riivamisi.
  • Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019