Privileeg

Proosa

• Türannia käib alati alatusega ja privileegid lollusega ühte sammu. Maailmas ei tule kunagi puudust türannidest, kuna maailm on täis vihkamist ning orjameelt.
  • Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 13-14, lk 37

• Kahetsusväärsel kombel näitab ajalugu, et privilegeeritud rühmad annavad oma eesõigused harva vabatahtlikult ära.
  • Martin Luther King. Kiri ühest Birminghami vanglast 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis)

• Mulle on osaks saanud privileeg õppida võõrkeeli. Selle asemel et teiste inimeste kombel ilmutada ainult kehva emakeeleoskust, olen mina abitu veel kahes-kolmes keeles. (lk 244)
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997

• Just vaimueliidi põlastajad ise on varjatult ja ohtlikult hüperelitaarsed, ihates totalitaarseid privileege, mida nad saavad kehtestada vaid toore jõu abil – sest millegi muu alusel pole neil õigust esile tõusta. Lihtne tööinimene ja aus maksumaksja satub neid toetades ainult suurema rõhumise ja ajuloputuse alla.
  • Berk Vaher, "Vaimueliidist, võrdsusest ja vabadusest", Postimees, 20. september 2008

• Vabadus on õigus, privileeg. Vabadus võetakse endale ja võetakse teistelt. Teise vabadus teeb kadedaks ja ennem loobub inimene mõnest enda vabadusest, kui annab teisele mõne juurde. Sest vabadusel on maitset ainult keset ahistust ja ahelaid.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 34

• Minu jaoks on suur privileeg, kui ma saan valida, kas tulen koju Kloostri või Kroonuaia tänava kaudu või hoopis läbi botaanikaaia. Kui paljud inimesed saavad minna koju läbi botaanikaaia? See on puhas luksus!
  • Heidi Iivari, intervjuu: Margit Veromann, "Soomlanna Heidi Iivari tõid Tartusse sisetunne ja maagia" Supilinna Tirin, nr 13, 20. aprill 2015, lk 4-5

• [Karen Blixen:] "[K]usagil Portugalis asus mäe otsas karmeliitide nunnaklooster, kus kasvatati kõige peenemat lina, mida kunagi on nähtud. Kui õitseaeg oli käes, sinetas terve mägi, nagu oleks ta otse taevasse tõusnud ja sellega üheks saanud. Nunnad olid oma lina tõttu kuulsad ja valmistasid sellest nii oivalist riiet, et neile sai osaks au kududa kuninglikke pruudilinu. Aga vähe sellest — kui kuninglikud pulmad olid peetud, toodi linad kloostrisse tagasi ja vereplekilised linad riputati ühes galeriis üles," lõpetas Karen võidukalt. [---]

"Vaadake, mustriliste linade tagasisaamine kuulus kloostri privileegide hulka. Igast sellisest pruudilinast riputati keskmine tükk raamituna galerii seinale, nimesilt all. Kuninglikust soost naised käisid kloostris palverännakul, seisid sügavas mõttes nende maalide ees ja lugesid sealt ühe loo teise järel. Aga ühe pildi ette kogunes kõige rohkem vaatajaid. Seal seisis publik kõige kauem. Lõuendil oli niisama kallihinnaline raam nagu kõikidel teistel. Aga lõuend ise oli täiesti valge."

"Tühi lehekülg," sosistas Charlotte. "Ma mõistan."

"Jah, mu daamid, see oli kõige lühem versioon "Tühjast leheküljest"."

"Sellele pole ju enam midagi lisada," ütles Emily naeruturtsatusega. (lk 18)

• Enel Melberg, "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998

• Olla surelik ja tulvil aistinguid tähendab meile ühtaegu paanikat ja privileegi. Me elame oma meelte lõa otsas. Olgugi et nad meid arendavad, nad ka piiravad ja kitsendavad meid — aga kui ilusasti. Armastuski on ilus ike. (lk 16)
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• Puuduvate tunnete teesklemine on inimeste privileeg. Enamikul loomaliikidel on emaloomade ükskõiksus kaasasündinud omadus ja paaritumiseks vajalik. Nii ajavad soomusninasarvikud sageli oma elukaaslast mitu kilomeetrit taga. Jälitatavad võivad seejuures karjuda ja kõiki hirmu tundemärke ilmutada, kuid sellest hoolimata valvavad nad hoolega, et tormakas kosilane neid silmist ei kaotaks. Samuti, kuigi mitte nii temperamentselt, ajavad emasloomi taga hirved ja antiloobid. (lk 90)
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

• Quintilianus (u 35–100 pKr) [nimetas] kolme kõige olulisema tingimusena häirimatuks tööks öövaikust (silentium noctis), suletud tuba (clausum cubiculum) ja lambivalgust, resp. ühtainukest valgusallikat (lumen unum). Vaikust ja eraldatust on mõistagi vaja, et vaim oleks segajatest täiesti vaba (undique liber animus). Ent pidev öötöö nõuab head tervist ja lihtsat toitu. Töö kannab vilja siis, kui selle juurde asuda värskelt ja väljapuhanult.

Seega võiks sügise kõikehõlmavat tulekut ja kestust meie parasvöötmes võtta teatava privileegina, mida pakutakse vaimutööks.

• Marju Lepajõe, "Hieronymus ehk kuidas saadakse tõlkijate kaitsepühakuks", ERR, 21.10.2018