Lina

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mykhaylo Berkos, "Lina õitseb" (1893)

See artikkel räägib põllutaimest. Muude linade kohta vaata artikleid Voodilina, Laudlina, Surilina, Pruudilina jts.

Proosa[muuda]

  • "Ma kingin kirikule kroonlühtri, kui ma pääsen," hüiab Rein.
Oh Jumal, Jumal!
Jaak ei vasta midagi, aga ta lubab oma südames iial enam enese naist peksta, kui Jumal teda veel päästab, iial lina leisikasse vett raputada, et kaupmeest petta, iial naabri heinamaal ööse hobust sööta, iial kirikus jutluse ajal tukkuda, iial magaski teradesse haganaid panna - ei midagi, ei millalgi midagi niisugust enam.

... "Aa, kurat, maa!" hõikab Rein, põlvini vee sees, kuhu ta jää tüki päält kukkunud - "Jaak, maa, kurat, jalad on juba põhjas!" ...

"Lühter on lühter," mõtleb Rein ja kingib kroon lühtri asemel veikese küünlajala.


  • [Karen Blixen:] "[K]usagil Portugalis asus mäe otsas karmeliitide nunnaklooster, kus kasvatati kõige peenemat lina, mida kunagi on nähtud. Kui õitseaeg oli käes, sinetas terve mägi, nagu oleks ta otse taevasse tõusnud ja sellega üheks saanud. Nunnad olid oma lina tõttu kuulsad ja valmistasid sellest nii oivalist riiet, et neile sai osaks au kududa kuninglikke pruudilinu. Aga vähe sellest — kui kuninglikud pulmad olid peetud, toodi linad kloostrisse tagasi ja vereplekilised linad riputati ühes galeriis üles," lõpetas Karen võidukalt. [---]
"Vaadake, mustriliste linade tagasisaamine kuulus kloostri privileegide hulka. Igast sellisest pruudilinast riputati keskmine tükk raamituna galerii seinale, nimesilt all. Kuninglikust soost naised käisid kloostris palverännakul, seisid sügavas mõttes nende maalide ees ja lugesid sealt ühe loo teise järel. Aga ühe pildi ette kogunes kõige rohkem vaatajaid. Seal seisis publik kõige kauem. Lõuendil oli niisama kallihinnaline raam nagu kõikidel teistel. Aga lõuend ise oli täiesti valge."
"Tühi lehekülg," sosistas Charlotte. "Ma mõistan."
"Jah, mu daamid, see oli kõige lühem versioon "Tühjast leheküljest"."
"Sellele pole ju enam midagi lisada," ütles Emily naeruturtsatusega. (lk 18)
  • Enel Melberg, "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998