Põld
(Ümber suunatud leheküljelt Põllud)
Põld (ka põllumaa) on maa-ala, mida kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ja kus kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure. Põld on ühtlasi osa külvikorra maa-alast.
Piibel
[muuda]- Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
- 25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
- 26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
- 27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?"
- 28 Tema lausus neile: "See on vihamehe töö." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?"
- 29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
- 30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!""
- Matteuse evangeelium 13:24-30
Luule
[muuda]Augustiöö kui põhjatu kuristik
rukkipõllu ja pihlaka kohale
langetab udulina.
Põhjanael kauguses sirab
ja kirglik on sirtsude serenaad.
- Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14
Põld nagu keris kuuma hõõgas
ja vili kuivalt kabises.
Tuld kiiskas maa, tuld kiiskas meri.
Õhk virvendas ja vabises.
- Helgi Muller, "Põuavälgud", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 15
Tantsib traktorist, rukkilill rinnas,
täna sel väänikul õis on hinnas,
muidu ta üldse lilli ei näe,
hakib neid põldudel iga päev.
- Heljo Mänd, "Suveõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 38-39
Vanasõnad
[muuda]- Anna põllule, põld annab sinule!
- Enne talve küntud, pool rammutud.
- Heinamaa on põllu peremees (ema).
- Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja.
- Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle.
- Kosuta põldu, siis annab leiba.
- Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub.
- Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu.
- Oma põld, oma põrsas.
- Põld põline toitja.
- Põld põllumehe piimalehm.
- Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
- Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
- Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab.
- Sõnnik põllumehe kuld.
- Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel.
- Söötinud põld tahab teravat äket.
- Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud.
- Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
