Mine sisu juurde

Vaenlane

Allikas: Vikitsitaadid

Luule

[muuda]

Sääl tuttav sild. Sääl tuttav linn.
Kuid mul on, nagu kardaksin
ma mõnda võigast vaenlast.

  • Marie Under, "Ulm pudenes", rmt: "Uneretk", 1968, lk 30

Proosa

[muuda]
  • [Yossarian:] Vaenlane [---] on igaüks, kes su ära tapab, olenemata sellest, kummal poolel ta on [---]. Ja ära seda unusta, sest mida kauem sa seda meeles pead, seda kauem sa võid elada.


  • [Mrs. Dean:] "Oh Heathcliff, nüüd sa teed ennast küll viletsaks! Tule peegli juurde, las ma näitan sulle, mida sa peaksid soovima. Kas sa näed neid kahte kortsu silmade vahel ja neid tihedaid kulme, mis kaare asemel keskelt allapoole vajuvad, ja kaht musta vaenlast siin, kes on end nii sügavale peitnud ega ava iial julgelt oma aknaid, vaid luuravad välkudes nende taga nagu kuradi salakuulajad? Püüa õppida tasandama neid süngeid kortse ja tõstma avameelselt laugusid ning muuda need vaenlased usaldavateks, süütuteks ingliteks, kes ei kahtlusta midagi ja kes näevad alati kõikjal sõpru, kui nad just vaenlasi ei kohta. Ära mana oma näole tigeda krantsi ilmet, kes teab, et hoobid, mis ta saab, on tema palk, ja kes ikkagi vihkab nii tervet maailma kui ka lööjat selle pärast, mis ta kannatab." (lk 56)


  • See jutt, et riik ei aita Narvat, praegu kindlasti ei päde. Kindlasti on olnud segasemaid ja halvemaid aegu. Narva ei tohi pöörata Tallinnale selga ja Narva ei tohi tõmmata ringkaitsesse. Miks seda tehti pikka aega Narvas, seal oli väga lihtne põhjus. Kui sul on ühine vaenlane, siis saad asjad sisemiselt korda. Ühine vaenlane oli Tallinn ja see kestis mitukümmend aastat, enne kui see uskumus õnnestus ära lõhkuda esimest korda sügisel kolm aastat tagasi. Et riik ei ole enam Narva vaenlane ja see on kahepoolne protsess, kui toimub lähenemine ühelt ja teiselt poolt, siis see lähenemine toimub.

Vanasõnad

[muuda]
  • Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane.
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi.
  • Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929