Katri Raik

Katri Raik Arvamusfestivalil Narvas aastal 2016.

Katri Raik (sündinud 26. oktoobril 1967 Tartus) on eesti ajaloolane, poliitik ja haridusametnik, 30. detsembrist 2020 Narva linnapea. Ta on olnud Eesti siseminister (2018–2019) ja XIV Riigikogu (2019–2020) liige.

Intervjuud

• [Narvast:] Kuna seda linna mõistusega võtta ei ole võimalik, tuleb võtta armastusega, siis mina hakkasin teda kähku armastama.
• Narva on kindlasti naissoost sõna ja naiste linn.
  • Katri Raik, intervjuu: "Uudis+", Vikerraadio, 4. jaanuar 2021
  • Vihje Fjodor Tjuttševi ütlusele "Venemaad mõistusega ei mõista" (Умом Россию не понять, 1866).

• Eelmisel aastal peale tankilugu ütles üks tark inimene mulle, et valge mees ka arvas, et ta muudab Aafrikat, aga Aafrika muutis teda. Kindlasti on raskem hinnata, mida mina olen Narva toonud, kui öelda, kuidas Narva mind on tegelikult muutnud. Kindlasti värvilisemad riided ja punasemad küüned väliselt, aga Narva on õpetanud mulle asjadest aru saama südamega, sest vahel mõistusega ei saa aru. Narva on teinud minust kindlasti tunduvalt tolerantsema inimese. Narva inimesed on erakordselt kannatlikud, teise keelega, vähese rahaga osata elust rõõmu tunda ja hakkama saada - see on mind alati alati hämmastanud ja võlunud.
• Mul on alati väga südamelähedane olnud töökohtade teema, et kui ei ole ikkagi töökohti, siis ei ole ka mõtet linnal, sest Narva elanikkond väheneb kähku - 700-900 inimest aastas, pooled nendest lähevad, nagu mina ütlen, kalmistule. Nendel, kes on peale sõda tulnud, saab elukene otsa.
• Ma olen nii kaua ilmas elanud ja saan väga hästi aru, et kiired muutused ei ole võimalikud. Sa pead väga palju inimesi saama endaga muutustele kaasa, vähemalt kaks kolmandikku nendest, keda see muutus puudutab, siis sa saad midagi muuta või teiseks teha. Kaks Narva halli kardinali on lausa vangis olnud, eks. Nüüd on hea see, et halle kardinale ei ole. Et asjad käisidki ausalt ja avatult läbi vastavate komisjonide. See on oluline, aga selleks, et ka Tallinna ajakirjanik ja Tallinna poliitik veenduks, selleks peaks olema pikem aeg ja meeskond, kellega muutusi teha. Niimoodi sõrmenipsust on see võimatu. See võtab aega, lihtsalt võtabki aega, aga veel kord, tegelikult Narva on õigel ja heal teel.
• Ühte fraktsiooni juhib Aleksei Jevgrafov, teist juhib Jana Kondrašova, aga ma loodan, peagi hakkan juhtima mina. Eks me siis Aleksei Jevgrafoviga neid jõujooni asume tõmbama. Aga seda, mis Narvas toimus, ei saa taandada Aleksei ja minu vaheliseks konfliktiks, sest tegelikult on see väärtuskonflikt. [---]

Põhimõtteliselt on Aleksei nägemus, et Narva on selline väike suletud koht, kus aetakse asju oma reeglite järgi ja kellelgi teisel ei ole sinna asja. Mina püüdsin ajada, et Narva on linn Euroopa Liidu ja Eesti alguses, kus tõuseb Eesti päike.

• Narval on olnud häid aegu küll ja selle põhjuseks on alati olnud ka Narva väga hea ja väga huvitav geograafiline asukoht. Ega praegugi, kui Narva ehitatakse magnetitehas, siis tehakse seda sellepärast, et muldmetallide tootmine on Sillamäel, sellepärast, et siin on elekter, sellepärast, et siin on transport. Ega Narva asukohta ei muuda mitte miski, aga Narva inimesed vajavad lootust, valguskiirt tunneli lõpus ja arusaama, et see ei saa olla vastutuleva rongi tuled, vaid, et see on tõesti midagi paremat. Narva inimesed vajavad lootust ja seda lootust püüdsingi inimestele anda.
• Eks ma oma endiste kolleegidega kaitsepolitseist ikka suhtlen ja jään ka suhtlema. Me ei saa muidu lahti segastest lugudest, kui me nendele tähelepanu ei juhi. Eesti on õigusriik. Palju on selliseid asju, kus sa tead, et see on vale, aga püüa sa tõestada. Eks kaitsepolitseil Narvas ikka tööd jagub.
• Vahel jätsin midagi olulist välja ütlemata. Enne sõda käisin 9. mail lilli panemas tanki mälestusmärgi juurde, nii nagu Narva inimesed, kuna ma tahtsin olla koos oma inimestega ja näidata nendega solidaarsust. Ma ütlesin, et panin need lilled Teise maailmasõja lõpu puhul, fašismi lõpu puhul. Aga ma ei öelnud seda lause teist poolt, et meie jaoks algas siis teine õudus, nõukogude okupatsioon. Tagantjärele saan aru, et oleksin seda pidanud ütlema.
• Õppisin kindlasti selle kahe aastaga asju selgemalt välja ütlema, seisma inimeste vastas ja lihtsalt otse asju välja ütlema. Ma õppisin käima mööda kitsast rada, jalg jala ette, aeglaselt, aga kindlas suunas. Ma arvan, et see tegi mind inimesena ja poliitikuna tunduvalt tugevamaks ehk teisisõnu mul on täiesti selge, mida ma teinekord teeksin teistmoodi.
• See jutt, et riik ei aita Narvat, praegu kindlasti ei päde. Kindlasti on olnud segasemaid ja halvemaid aegu. Narva ei tohi pöörata Tallinnale selga ja Narva ei tohi tõmmata ringkaitsesse. Miks seda tehti pikka aega Narvas, seal oli väga lihtne põhjus. Kui sul on ühine vaenlane, siis saad asjad sisemiselt korda. Ühine vaenlane oli Tallinn ja see kestis mitukümmend aastat, enne kui see uskumus õnnestus ära lõhkuda esimest korda sügisel kolm aastat tagasi. Et riik ei ole enam Narva vaenlane ja see on kahepoolne protsess, kui toimub lähenemine ühelt ja teiselt poolt, siis see lähenemine toimub.
• See tõus, 80 protsenti korraga, on muidugi ränk, kuigi praegu jääb Narva soojahind üheks Eesti madalamaks. Eriti olukorras, kus keskmine palk on 1200 eurot. Muidugi Narva on ka ümbrikupalkade pealinn, aga 30 protsenti inimestest on pensionärid, sealhulgas 5000 inimest on üksi elavad pensionärid.
• Lõppude lõpuks Narva inimesed tunnevad Venemaa elu-olu paremini kui meie, sest nad on käinud vähemalt Ivangorodis, ja enne Covidit ju päris palju käidi seal, ja Ivangorodi ja Narvat ei saa omavahel võrrelda. Elukvaliteet, vabadus, ka sõnavabadus, on meil midagi hoopis muud.
• Tank oli lihtsalt tee peal linnamööbel. Minagi olen kõrgete kontsadega kingadega 20 aastat tagasi tanki otsa roninud. Sinna kahuritorude külge seoti roosasid-helesiniseid linte, vahel sinimustvalgeid, siis pidi ehk sündima Eesti kodanik. Tankikahur ju meenutas fallost. Ehk tank nagu ei olnudki enam kuidagi sõja sümbol, vaid see oli kuidagi elu osa. Sõja sümboliks sai ta pärast Ukraina sõja algust.
• Miks uute kortermajade ehitamise protsess nii raske on?

Laenu ei saa. Esimene sissemakse tuuakse kilekotis ja pärast ei saa laenu, nii ütlevad arendajad. Sõjaga kukkusid ära Peterburi venelased. Narvasse ei saa laenu, sest Narva asub Narvas.

• Väga tubli turist on eestlane ise, kes tuleb siis seda imet vaatama ja avastab, et näed, et linn on erakordselt puhas ja erakordselt ilus ja ja vanalinn on kena ja promenaadil on tore ja saab laevaga sõita. Kui pühapäeval tulla, saab ka Kreenholmi. Nii et selles mõttes aitäh nendele, kes on Narvas käinud ja tulge jälle. Aga tupiklinn? See on jah keeruline, sest kui vaatad kaarti, siis tõepoolest seal algab või lõpeb läänemaailm.
• Ma loodan, et välismaalt hakatakse rohkem koju tulema, sest just eriti viimaste jõulude ajal, kui me tegime esimest Narva Valgusküla, siis oli näha, kuidas isad tulid koju Norrast ja Soomest ja käisid siis lastega iga päev seal. Ega sa veel ära ei sõida, oli see küsimus, mis kordus seal valusalt tihti. Töökohad on ikka see, millel üks linn tegelikult baseerub.
  • Katri Raik, intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi", ERR, 15.09.2023