Katri Raik

Katri Raik (sündinud 26. oktoobril 1967 Tartus) on eesti ajaloolane, poliitik ja haridusametnik, 30. detsembrist 2020 Narva linnapea. Ta on olnud Eesti siseminister (2018–2019) ja XIV Riigikogu (2019–2020) liige.

Intervjuud

[Narvast:] Kuna seda linna mõistusega võtta ei ole võimalik, tuleb võtta armastusega, siis mina hakkasin teda kähku armastama.
Narva on kindlasti naissoost sõna ja naiste linn.
- Katri Raik, intervjuu: "Uudis+", Vikerraadio, 4. jaanuar 2021
- Vihje Fjodor Tjuttševi ütlusele "Venemaad mõistusega ei mõista" (Умом Россию не понять, 1866).

Eelmisel aastal peale tankilugu ütles üks tark inimene mulle, et valge mees ka arvas, et ta muudab Aafrikat, aga Aafrika muutis teda. Kindlasti on raskem hinnata, mida mina olen Narva toonud, kui öelda, kuidas Narva mind on tegelikult muutnud. Kindlasti värvilisemad riided ja punasemad küüned väliselt, aga Narva on õpetanud mulle asjadest aru saama südamega, sest vahel mõistusega ei saa aru. Narva on teinud minust kindlasti tunduvalt tolerantsema inimese. Narva inimesed on erakordselt kannatlikud, teise keelega, vähese rahaga osata elust rõõmu tunda ja hakkama saada - see on mind alati alati hämmastanud ja võlunud.
Mul on alati väga südamelähedane olnud töökohtade teema, et kui ei ole ikkagi töökohti, siis ei ole ka mõtet linnal, sest Narva elanikkond väheneb kähku - 700-900 inimest aastas, pooled nendest lähevad, nagu mina ütlen, kalmistule. Nendel, kes on peale sõda tulnud, saab elukene otsa.
Ma olen nii kaua ilmas elanud ja saan väga hästi aru, et kiired muutused ei ole võimalikud. Sa pead väga palju inimesi saama endaga muutustele kaasa, vähemalt kaks kolmandikku nendest, keda see muutus puudutab, siis sa saad midagi muuta või teiseks teha. Kaks Narva halli kardinali on lausa vangis olnud, eks. Nüüd on hea see, et halle kardinale ei ole. Et asjad käisidki ausalt ja avatult läbi vastavate komisjonide. See on oluline, aga selleks, et ka Tallinna ajakirjanik ja Tallinna poliitik veenduks, selleks peaks olema pikem aeg ja meeskond, kellega muutusi teha. Niimoodi sõrmenipsust on see võimatu. See võtab aega, lihtsalt võtabki aega, aga veel kord, tegelikult Narva on õigel ja heal teel.
Ühte fraktsiooni juhib Aleksei Jevgrafov, teist juhib Jana Kondrašova, aga ma loodan, peagi hakkan juhtima mina. Eks me siis Aleksei Jevgrafoviga neid jõujooni asume tõmbama. Aga seda, mis Narvas toimus, ei saa taandada Aleksei ja minu vaheliseks konfliktiks, sest tegelikult on see väärtuskonflikt. [---]

Põhimõtteliselt on Aleksei nägemus, et Narva on selline väike suletud koht, kus aetakse asju oma reeglite järgi ja kellelgi teisel ei ole sinna asja. Mina püüdsin ajada, et Narva on linn Euroopa Liidu ja Eesti alguses, kus tõuseb Eesti päike.

Narval on olnud häid aegu küll ja selle põhjuseks on alati olnud ka Narva väga hea ja väga huvitav geograafiline asukoht. Ega praegugi, kui Narva ehitatakse magnetitehas, siis tehakse seda sellepärast, et muldmetallide tootmine on Sillamäel, sellepärast, et siin on elekter, sellepärast, et siin on transport. Ega Narva asukohta ei muuda mitte miski, aga Narva inimesed vajavad lootust, valguskiirt tunneli lõpus ja arusaama, et see ei saa olla vastutuleva rongi tuled, vaid, et see on tõesti midagi paremat. Narva inimesed vajavad lootust ja seda lootust püüdsingi inimestele anda.
Eks ma oma endiste kolleegidega kaitsepolitseist ikka suhtlen ja jään ka suhtlema. Me ei saa muidu lahti segastest lugudest, kui me nendele tähelepanu ei juhi. Eesti on õigusriik. Palju on selliseid asju, kus sa tead, et see on vale, aga püüa sa tõestada. Eks kaitsepolitseil Narvas ikka tööd jagub.
Vahel jätsin midagi olulist välja ütlemata. Enne sõda käisin 9. mail lilli panemas tanki mälestusmärgi juurde, nii nagu Narva inimesed, kuna ma tahtsin olla koos oma inimestega ja näidata nendega solidaarsust. Ma ütlesin, et panin need lilled Teise maailmasõja lõpu puhul, fašismi lõpu puhul. Aga ma ei öelnud seda lause teist poolt, et meie jaoks algas siis teine õudus, nõukogude okupatsioon. Tagantjärele saan aru, et oleksin seda pidanud ütlema.
Õppisin kindlasti selle kahe aastaga asju selgemalt välja ütlema, seisma inimeste vastas ja lihtsalt otse asju välja ütlema. Ma õppisin käima mööda kitsast rada, jalg jala ette, aeglaselt, aga kindlas suunas. Ma arvan, et see tegi mind inimesena ja poliitikuna tunduvalt tugevamaks ehk teisisõnu mul on täiesti selge, mida ma teinekord teeksin teistmoodi.
See jutt, et riik ei aita Narvat, praegu kindlasti ei päde. Kindlasti on olnud segasemaid ja halvemaid aegu. Narva ei tohi pöörata Tallinnale selga ja Narva ei tohi tõmmata ringkaitsesse. Miks seda tehti pikka aega Narvas, seal oli väga lihtne põhjus. Kui sul on ühine vaenlane, siis saad asjad sisemiselt korda. Ühine vaenlane oli Tallinn ja see kestis mitukümmend aastat, enne kui see uskumus õnnestus ära lõhkuda esimest korda sügisel kolm aastat tagasi. Et riik ei ole enam Narva vaenlane ja see on kahepoolne protsess, kui toimub lähenemine ühelt ja teiselt poolt, siis see lähenemine toimub.
See tõus, 80 protsenti korraga, on muidugi ränk, kuigi praegu jääb Narva soojahind üheks Eesti madalamaks. Eriti olukorras, kus keskmine palk on 1200 eurot. Muidugi Narva on ka ümbrikupalkade pealinn, aga 30 protsenti inimestest on pensionärid, sealhulgas 5000 inimest on üksi elavad pensionärid.
Lõppude lõpuks Narva inimesed tunnevad Venemaa elu-olu paremini kui meie, sest nad on käinud vähemalt Ivangorodis, ja enne Covidit ju päris palju käidi seal, ja Ivangorodi ja Narvat ei saa omavahel võrrelda. Elukvaliteet, vabadus, ka sõnavabadus, on meil midagi hoopis muud.
Tank oli lihtsalt tee peal linnamööbel. Minagi olen kõrgete kontsadega kingadega 20 aastat tagasi tanki otsa roninud. Sinna kahuritorude külge seoti roosasid-helesiniseid linte, vahel sinimustvalgeid, siis pidi ehk sündima Eesti kodanik. Tankikahur ju meenutas fallost. Ehk tank nagu ei olnudki enam kuidagi sõja sümbol, vaid see oli kuidagi elu osa. Sõja sümboliks sai ta pärast Ukraina sõja algust.
Miks uute kortermajade ehitamise protsess nii raske on?

Laenu ei saa. Esimene sissemakse tuuakse kilekotis ja pärast ei saa laenu, nii ütlevad arendajad. Sõjaga kukkusid ära Peterburi venelased. Narvasse ei saa laenu, sest Narva asub Narvas.

Väga tubli turist on eestlane ise, kes tuleb siis seda imet vaatama ja avastab, et näed, et linn on erakordselt puhas ja erakordselt ilus ja ja vanalinn on kena ja promenaadil on tore ja saab laevaga sõita. Kui pühapäeval tulla, saab ka Kreenholmi. Nii et selles mõttes aitäh nendele, kes on Narvas käinud ja tulge jälle. Aga tupiklinn? See on jah keeruline, sest kui vaatad kaarti, siis tõepoolest seal algab või lõpeb läänemaailm.
Ma loodan, et välismaalt hakatakse rohkem koju tulema, sest just eriti viimaste jõulude ajal, kui me tegime esimest Narva Valgusküla, siis oli näha, kuidas isad tulid koju Norrast ja Soomest ja käisid siis lastega iga päev seal. Ega sa veel ära ei sõida, oli see küsimus, mis kordus seal valusalt tihti. Töökohad on ikka see, millel üks linn tegelikult baseerub.
- Katri Raik, intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi", ERR, 15.09.2023

Aga eks eilsel pressikonverentsil Mihhail Stalnuhhini poolt välja öeldu, mida ka peegeldas minu kehakeel, kui seda videot vaadata, selle kohta tuleb ilmselt kasutada sõna "räige". Seal kõlas mõttekäike ja ütlemisi, mis tänasesse päeva kindlasti ei sobi. Nii et olukord on keeruline.
Ja kui sa oled kuskile supi sisse astunud, siis tuleb selles supis olla ja õigel ajal sellest ka välja astuda.
[Pressikonverentsist:] Õnneks ei olnud kõik tavalisele vene keelt mitte hästi oskavale inimesele aru saada. Seal kõlas ka üks märkimisväärne roppus. Nii et oli päris keeruline 40 minutit, seda ma pean küll ütlema.
Narvas on oluline ka hinnata, kui stabiilne on üks või teine pool. Mihhail Stalnuhhini juhitud kooslus on kindlasti stabiilsem. Kindlasti praktilistes küsimustes ka ettearvatavam.
Ei maksa arvata, et sellist meelsust kandvaid inimesi nagu Mihhail Stalnuhhin, on Narvas vähe. Minu meelest võiks see olla üldine äratuskell, et ärme mõtleme Narvale ainult siis, kui Mihhail Stalnuhhin suu lahti teeb, vaid mõtleme Narvale ka muidu. Mihhail Stalnuhhini meelsusega inimesed elavad Narvas, nad elavad meie kõrval ja me peame seda arvestama.
Miks siis tundus nii ilmvõimatu Jaan Tootsi ja Aleksei Jevgrafovi välja pakutud versioon või võimuliit? Selles võimuliidus võeti inimesi fraktsiooni ähvardades. Et kui te ei tule, siis võetakse teilt ära töö. Minu paremat arusaamist mööda on see mõjuvõimuga kauplemine.
Nii et valida oli tõesti vanakuradi ja kuradikeste vahel. Valik oli väga keeruline. Nüüd me oleme siin, kus me oleme.
Mida praegune linnavõim on eestikeelse hariduse jaoks teinud? Seesama õnnetu Narva toasoe, mis on meie oma silma all kasvanud niimoodi, et inimesed ei tule sellega toime. Linna kriisiplaan ja valmistumine kõige raskemaks kriisiks, mis võib ees olla. Need on asjad, millega tuleb tegeleda.

Nii et see ei ole võitlus mingi kõrge ametikoha pärast. See on võitlus Narva pärast. See on võitlus parema Narva nimel. Kui see ka läbi kukub, siis vähemalt oleme me proovinud. Ja ma arvan, et see väärib vähemalt ärakuulamist ja mõistmist.

Ükski poliitiline jõud ei hävine kuskilt mujalt kui seestpoolt. Narva volikogus on 31 liiget. Volikogu suur enamus, fraktsiooni Narva 21 liiget, ei suutnud vastu võtta ühtegi küsimust või suutsid vastu võtta, siis väga vähe. Neil ei olnud 16 häält. See fraktsioon ei töötanud. Midagi uut töötavat on igal juhul vaja.

Ka linnavõimu ja volikogu koostöö jättis soovida, sest kui linnavalitsus ei võta vastu otsuseid ja neid ei tule volikokku, volikogu ei võta neid päevakorda, siis on midagi kapitaalselt katki.

Kindlasti Mihhail Stalnuhhin ei muutu. See on nüüd täiesti selge. Aga alati on võimalik oma seisukohti selgitada või jääda ka kokkulepitu juurde, et ühte või teist teemat ei tõstatata.

Ma ei looda Mihhail Stalnuhhini imelisse muutumisse. See oleks väga naiivne. Arusaadavalt tahan ma selgitada Mihhail Stalnuhhinile, mis minu meelest eile juhtus. Milles on probleem? Lõpuks on läbirääkimistel ja igasugustel koostöödel algus ja lõpp. Ja isegi väga keerulises olukorras tuleb jääda väärikaks ja tuleb oma partneriga asjad lõpuni selgeks teha. Ma loodan, et see põhimõte on arusaadav.

Katri Raik, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Katri Raik: ma ei usu Mihhail Stalnuhhini imelisse muutumisse", ERR/Vikerraadio "Uudis+", 19.11.2024

Välislingid