Mine sisu juurde

Venelased

Allikas: Vikitsitaadid
Sofia Kramskaja (1867-1933), "Tütarlaps kokošnikus", s.d.

Proosa[muuda]

  • Tühiste ja üleliigsete abinõude üleküllus on siin sünnitanud terve müriaadi ametnikke. Igaüks neist meestest täidab oma ülesandeid pedantselt, langelt ja tähtsa ilmega, aga pelgalt soovist tõsta esile kõige arusaamatumat töökohustust. Ta ei lausu küll sõnagi, aga võib näha, et ta mõtleb umbes nii: "Tehke mulle koht vabaks, kuna mina olen riigi suure masinavärgi üks liige."
See liige toimib tahtest, mis ei lähtu temast endast, ja elu on temas sama vähe kui kella hammasrattal; aga ometi öeldakse Venemaal, et ta on inimene!... Selliste omast tahtest masinaks hakanute nägemine teeb mulle hirmu; inimeses, kes on taandatud puhtalt masinaks, on midagi üleloomulikku. Kui maades, kus mehaanika on laialt levinud, näib meile, et puul ja metallil on hing, siis despootliku režiimi all näivad inimesed olevat puust. Tekib küsimus, mida nad oma ülemäärase mõtlemisvõimega peale hakkavad, ja meis äratab kõhedust surve, mida on tulnud avaldada intelligentsetele olevustele, et muuta nad asjadeks. Venemaal hakkab mul inimestest kahju, niisamuti nagu Inglismaal tekitasid minus hirmu masinad. Inglismaal on inimese loodul puudu vaid kõnevõime, siin aga on riigi olenditel kõnevõime liiast. (lk 60-61)
  • Niihästi kõrgemast kui ka madalamast seisusest venelaste kohta võib öelda, et nad on orjusest joovastuses. (lk 75)
  • See justkui masinrahvas sarnaneb pooleldi malepartiiga, kus üksainus mees mängib kõigi malenditega ja tema nähtamatuks vaenlaseks on inimkond. Siin liigutakse ja hingatakse vaid keisri loal või käsul, ja seetõttu on siin kõik sünge ja sunniviisiline; vaikus lasub kogu elu üle ja halvab seda. Ohvitserid, kutsarid, kasakad, orjad, õukondlased - nad kõik on ühe ja sama peremehe teenrid, kes pimestatuna alluvad mõtetele, millest nad teadlikud ei ole. Sõjamehaanika poolest on see suursaavutus, aga sellise ilusa korrapära nägemine ei rahusta mind sugugi, kuna sellist regulaarsust on võimalik saavutada vaid sõltumatuse ja fantaasia täieliku puudumise abil. Usun end selle maailmaosa kohal nägevat hõljumas surma varju. Selle rahva seas, kellelt on ära võetud vabad püüdlused ja tahe, võib näha vaid hingetuid kehasid, ja mõte, et nii suure hulga käte ja jalgade kohta on üksainus pea, toob külmavärinad ihule. (lk 77)
  • Kuulen iga päev, kuidas kiideldakse Peterburi inimeste leebuse, rahumeelsuse ja viisakusega. Mujal ärataks selline rahumeelsus minus imetlust. Siin aga vaatan ma seda kui kõige hirmsamat ilmingut kurjusest, mis äratab minus meelepaha. Inimesed on sedavõrd kartlikud, et oma hirmu varjatakse rahulikkusega, mis rahuldab rõhujat ja rahustab rõhutut. Tõelised türannid tahavad, et inimesed naerataksid. Tänu hirmuvalitsusele, mis kõrgub igaühe pea kohal, on alandlikkus kõigile kasulik; ohvrid ja timukad, kõik arvavad, et parem on tegutseda kuulekuses, mis põlistab nende rakendatud ja nende kogetavat kurjust. (lk 152)
  • Niipea kui inimene tõuseb üheainsagi astme võrra lumpenist kõrgemaks, saab ta kohe õiguse, või õieti küll kohustuse kasutada teiste inimeste kallal vägivalda, saades ülesandeks jagada edasi neid hoope, mida kõrgemalt poolt temale antakse, kui ta just parasjagu ei taotle seda tehes hüvitust nende hoopide eest, mida ta ise läbi elab. Nii laskub vaenuvaim aste-astmelt kuni selle õnnetu ühiskonna madalaima tasemeni välja, mis püsibki elus tänu vägivallale, aga sellisele vägivallale, mis sunnib orja iseenesele valetama, et tänada türanni - ja kõigist sellistest meelevaldsetest tegudest, millest koosneb iga eripärane eksistents, sünnib nähtus, mida siin nimetatakse avalikuks korraks, mis teisisõnu on nukker rahu, hirmutav rahu, kuna ta sarnaneb hauarahuga, ja venelased on selle rahu üle uhked. Kuni inimene ei ole otsustanud hakata kõndima neljakäpukil, peab ta millegi üle uhkust tundma, kas või selle üle, et tal on õigus kanda intelligentse elusolendi tiitlit... Ja kui kellelgi läheks korda mulle tõestada, et ebaõiglus ja vägivald on vajalikud suurte poliitiliste tulemuste saavutamiseks, järeldaksin mina sellest, et patriotism ei ole ammugi mitte ühiskondlik voorus, nagu seni on väidetud, vaid inimsusevastane kuritegu. (lk 201)
  • Vene rahva südames käärib korrapäratu ja tohutult suur ambitsioon, selline, mis saab võrsuda vaid rõhutud hingedes ja saada jõudu vaid terve rahva hädadest. See rahvas, mis on loomu poolest vallutajalik ja kõigest ilmajäetuse tõttu janune, püüab iseendi juures orjameelse alandlikkuse kaudu teha heaks lootust kehtestada teiste juures türanniat. Aupaiste ja rikkused, mida see rahvas ootab, juhivad ta tähelepanu kõrvale häbist, mida ta tunneb, ja et puhastuda täieliku avaliku ja isikliku vabaduse jumalakartmatust ohverdamisest, unistab ori põlvili laskununa maailma valitsemisest. (lk 274)


  • On ju teada, ehkki mitte arusaadav, et venelased on kõige valelikumad inimesed terves maailmas, ise nad aga ei austa midagi nii väga kui tõtt, miski ei sümpatiseeri neile nii nagu tõde.


  • Peenetundeliselt, hoidudes lausa vaidlusse astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks "läänlaseks". Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna "poks" peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku väitlusega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku argumendi - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele.


  • Venelased on kummaline segu tugevusest ja nõrkusest. Nende intellektis on kirg, ütleme, et neil on kirglik intellekt. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende hing ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et Gandhi on vene kristlane, kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne tahtejõud, kuid ta on kuivem kui venelased. Kannatuse evangeelium, mida ta jutustab, pärineb Venemaalt rohkem kui kuskilt mujalt Euroopas... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie Indias teeme vea, jutlustades vairagya't [põlgust maailma vastu].
    • The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world].
    • Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches. Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [1]


  • Mõistatuslik vene hing... Kõik püüavad seda mõista... loevad Dostojevskit Mis neil seal hinge taga on? Aga hinge taga on meil ainult hing. Meile meeldib köögis juttu veeretada, raamatut lugeda. Lugeja - see on meil põhiamet. Vaataja. Ning seejuures enda erilisuse, erakordsuse tunnetamine, ehkki selleks pole mitte mingisugust alust peale nafta ja gaasi.


  • Venelastel on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
Viimastel päevadel on Vene meedia paralleelreaalsuses levitatud üha jaburamaid õigustusi, mis peaksid aitama muuhulgas marginaliseerida Venemaalgi esinevat sõjavastast liikumist.
Jah, vene rahval on selle kõige ees kaasvastutus, ent see vastutustunne on võimalik ainult siis, kui venelasteni jõuab adekvaatne info, eelistatavalt oma kaasmaalastelt, sest lääne meedia on Kreml suutnud edukalt tasalülitada ja oma tugev panus sellesse on ka Ameerika Ühendriikide ajakirjanduse allakäigul viimase paari kümnendi jooksul.


Eesti venelased[muuda]


  • Miks venelasi sedasi igal pool vihatakse, küsib mu tädi. Olen Venemaal esimest korda 27 aastat hiljem. Pärast esimest korda. Me ju oleme aidanud alati kõiki, aga meid vihatakse sedasi igal pool. Ma ei hakka ütlema, et ma õppisin veidike teist ajalugu. Radikaalselt erinevat sellest, mida talle omal ajal õpetati. Ma ei hakka kasutama enam sõna okupatsioon. Esimene kord oli juba niigi valuline.


  • Niipalju kui mina mäletan, on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis olnud keskseks teemaks integratsioon. Seda juhul, kui elada eestikeelses inforuumis. Integreeritakse "venelasi", ehk siis enam kui sajasse etnilisse rühma kuuluvaid inimesi, kelle peamiseks kommunikatsioonivahendiks ja tihti ka esimeseks keeleks on vene keel.
  • Kusjuures venelasi peavad ühtseks massiks nii nende õiguste eest seisjad (kasvõi Yana Toom), kui ka siis need, kes esindavad vastaspoolt.
  • Orientalism on ka väited, et venelased mõtlevad teatud moodi, vene mentaliteet on kindlalt defineeritav või see, et kõik venelased armastavad Vladimir Putinit (viimast väidab kirjasõnas tihti Troitski ja siis Yana Toom läheb oma Facebooki-lehel reeglina selle peale leili).
  • "Venelase" konstrueerimine ühtse massina on mugav kõigile osapooltele. Tegelikult on eestivenelaste seas eksisteeriv arvamuste mitmekesisus hämmastav. Ma pakun välja, et pole ühtegi küsimust või teemat (peale otseselt eksitentsialistlike muidugi), mille kohta me saame väite, et "venelased arvavad niimoodi".
  • Kui minult Venemaal küsitaks, et kuidas elavad venelased Eestis, siis ma tavaliselt vastan: "Kui sa tahad leida venelast, kes ütleb, et teda pole kunagi diskrimineeritud ja et kõik on hästi, siis sa ta ka leiad. Kui sa tahad aga leida venelast, kes väidab, et Eestis kehtib fašistlik apartheidirežiim, siis sa leiad ka sellise." Reaalses elus olen ma mõlemaid arvamusi kohanud.
  • Ma saan väga hästi aru, et kui on üks asi, mis ühendab Eesti venekeelset kogukonda, siis see on tüdimus pidevast integreerimisest. Ajal, mil Eesti Vabariik oleks napilt saanud oma ajaloo esimese venelasest presidendi, on pehmelt öeldes ülepingutatud väide, et ligi kolmandik elanikkonnast on probleem.

Vanasõnad[muuda]

  • Ega venelane mõõgaga selja taga seisa.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel