Keiser

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus

Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Proosa[muuda]

  • [Schmerzburg:] Aga lubage mul korrata keiser Friedrichi sõnu, kui temalt küsiti, miks ta oma ihukaitseväes sallib Mooramaa mehi. "Meil on kõigil üks isa ja pole tähtis, missugune prohvet ta seaduse meie kätte on andnud. Kolm suurt prohvetit on ta sõna rahvastele kuulutanud — Mooses, Kristus ja Muhamed. Kui teie ütlete, et üks neist oli petis, siis peavad seda olema kõik kolm, sest nad kuulutavad ju üht ja sedasama jumalat." Nii ütles keiser Friedrich, aga paavsti käsilased on ta sõnu hiljem väänanud, nagu oleks keiser kõiki kolme petisteks tembeldanud. See on alatu vale, sest keiser ei öelnud kunagi halvakspanevat sõna mõne usutunnistuse või rahva kohta, vaatamata ta keelele või nahavärvile. (lk 52)
  • [Konradin:] Meie maapealsed tähised võivad määritud saada, isegi keisri kroon ja paavsti rist. Aga miski ei jäta jälge tähele seal kõrgel, ükskõik mida inimesed oma rumaluses või kurjuses teeksid. Niisama kõrgeks pean ma nüüd oma eesmärki sellest peale kui mu süda äratundmisele on jõudnud, et selle kättesaamine on mu saatus. (lk 91)
  • Need hüüded ["Elagu keiser!"] kõlasid üle vägevate pasunahelide ja trummipõrina, kostsid läbi kõigi Rooma kirikute kellahelina, kui pidulik rongkäik otse läbi linna Kapitooliumile suundus. Sest kuhu mujale pidi Rooma juhtkond viima külalise, kellele rahva vaimustus juba esimesel päeval oli pähe surunud nähtamatu keisrikrooni.
Nüüd seisab Konradin kuulsaimal kõigist Rooma seitsmest künkast, paigal, mis läbi aegade on olnud maailma keskpunkt. (lk 183–184)
  • [Bartolomeo:] Keiser Karl võib olla küll nõrga käega ja nõrga loomuga, aga et ta on tark ja õpetatud mees, seda tunnistavad kõik. Seda näitab seegi, et ta kunagi ei seganud ennast meie asjadesse, isegi siis mitte, kui seda vaja oleks olnud. Sest Itaalia linnade vahel kohut mõista ei soeta kohtunikule mitte ühe vaenlase, vaid kaks. Ja et temast polnud meile seda abi, mida olime lootnud — sellest pettumusest peame omal jõul üle saama. Tal polnud ju siin midagi võita, ja targasti tegi ta, kui läks tagasi Böömimaale oma raamatute juure. Sienat aidata — see on nagu sõelaga vett kanda. (lk 163)
  • [Bartolomeo:] Tegelikult ei ole nüüd enam ei keisrit ega paavsti. Keiser istub oma lossis pimedal Böömimaal ja paavst saadab ainult oma prantslastest maksunõudjad, keda alati isegi Rooma sisse ei lasta. Ainult Toskaanas on kõik vanaviisi, linn võitleb linna, partei partei vastu. Keiser ei suutnud meid aidata, vaevalt suudab seda ka paavst. Ma ei kahtle, et mu õel Katarinal on lõpuks õigus oma silmad sellest maailmast kõrvale pöörata. (lk 163–164)
    • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965
  • Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus Cicero oli kõnelnud ja Julius Caesar äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle jõe, kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser Marcus Aurelius oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged ideed, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
    • Karl Ristikivi, "Rooma päevik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975
  • Tohutu armee pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et Allah tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks keiser suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju raha ei olnud ja teda sidus endiselt sõda Prantsusmaaga. Pealegi oli Saksamaa täielikus segaduses Lutheri tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema venda, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri võimu nõrgestas.
  • Eks Mussolinigi oli oma iseendalegi hukatuslikus sõjakuses teel uue "Rooma rahu" poole. Nii kohtuvad keisrid ja Mussolini Foorumil ka tegelikult kui võrdne võrdsega ja pole siin mingit mõtet keisreid kuidagi õilsamaks pidada puhtalt selle pärast, et nad elasid nii ammu. Igal juhul praegu paistab, et Mussolini on ennast Foorumile samavõrra külge kinnistanud kui muistsed keisrid, kuigi samas tundub, et see on selline "kultuurikiht", mis jäetakse Foorumiga tutvudes millegi juhuslikuna kahe silma vahele. (lk 100)
  • Nüüd oli juba kindlasti teada, et kuningad hakkavad pusklema. Seda aga ei teadnud veel keegi, kellele see Vene keiser päkad silma lööb. Taevas nähtud mehe nägu olnud seesugune, et keegi ei teadnud seda arvata kellekski. Targemad mehed arvasid, et küllap sõda tuleb Rootsiga, sest meie maa on vana Rootsimaa ja ega rootslane seda maad ometigi venelasele ei kingi. Küll tuleb aeg, et Rootsi kuningas tuleb ja ütleb:
"Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!"
Mõned arvasid ka, et mine tea, kas see on Rootsi kuningas, kes hakkab võitlema venelastega. Võib-olla see on Poola, sest Poola kuningas oli ka kord meie maal suur asjamees. Nii­suguste juttude pääle targemad mehed naersid, et kust sa, niisugune rumal, oled välja tulnud, et ei tea sedagi, et Poola­maa on juba ammu venelaste käes. Ja poolakatest pole muud asja midagi, kui ainult vahel oma kodus teevad väikest mässu.
  • Juhan Jaik, "Savi Juhan Türgi sõjas" kogust "Võrumaa jutud"


  • Nii hoomamatu kui [Vene] impeerium ka pole, pole ta midagi muud kui vangla, mille võti on keisri käes.
  • Cet empire, tout immense qu'il est, n'est qu'une prison dont l'empereur tient la clef.

Luule[muuda]

Mis veider tükk! Mis udused repliigid!
Noor jumal suudleb aralt Psyche põske,
pappseintel vahelduvad ilmariigid
ja kroon türanni peas on verest rõske.

Kuid samas vanad linnad, kroonid kaovad,
paar munka keisri kirstu kinni taovad
ja küürus Psyche istub seegi vilus.

  • Betti Alver, "Vana teaater" (1938) Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 324

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel