Prohvet
Prohvet (vanakreeka προφήτης, ennustaja) on inimene, kes väidetavalt edastab üleloomulikelt jõududelt (nt jumalalt) saadud sõnumit või on nendega kontaktis ja tegutseb üleloomuliku jõu ja inimeste vahendajana. Laiemas tähenduses nimetatakse prohvetiteks igasuguste, eriti kurjakuulutavate ennustuste tegijaid. Vana-Lähis-Ida prohvetlustraditsioonist on tänapäeval enim tuntud judaismi, kristluse, islami ja zoroastrismi prohvetid nagu Muhamed ja Zarathuštra.
Piibel
[muuda]- Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
- Matteuse evangeelium 7:15
- Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.
Luule
[muuda]- Purjus prohvet ent rabamas polkat
- punasel pulbritünnil,
- et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
- uute maailmade sünnil.
- Heiti Talvik, "Surmatants" kogus "Kohtupäev" (1937)
- Suur prohvet, kunas küll viid
- Jehoova hingusest kant,
- meid eemale orjapiitsa
- ja orjaroogade mant?
- Heiti Talvik, "Orjade koor" kogus "Kohtupäev"
Prohvet on parem olla kui filosoof.
Temalt ei nõuta kutsetunnistust.
Teda ei kutsuta bankettidele.
Tema ei vaja laegastega lauda.
Ta on vaba hirmust osutuda hobuseks.
Ta pea on nagu pääsukese pesa.
- Artur Alliksaar, "Kevadine kõnelus" 1, rmt: "Päikesepillaja" (1997, 3. tr), lk 269
seinalt korjas stepirohtu
valget hobust hoidis ketis
prohvet poisikeseohtu
helepunases klosetis
- Juhan Viiding, "Kunstniku kool". - "Selges eesti keeles" (1974), lk 53
Proosa
[muuda]- Tõelistel prohvetitel on mõnikord fanaatilisi poolehoidjaid, valeprohvetitel on neid alati.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007
- [D'Artagnan:] "Porthos, mu sõber, te teate ju, et isa poolt põlvnen ma prohvetitest ja ema poolt sibüllidest, ja seepärast räägin ma vaid tähendamissõnu ja mõistukõnesid. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu, kel silmad on näha, see nähku, rohkem ma ei või praegu öelda." (lk 617)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
- Poeedi valdkond on - hing. Kogu hing. Hingest kõrgemal on vaim, ja vaim ei vaja poeete, vaid kui ta üldse kedagi vajab, siis - prohveteid. Kui poeedis lööb välja prohvetianne, on see lisandus, mitte tema olemus - nii nagu ka poeesia võib omakorda lisavõimena ilmneda prohvetis. "Millised suured poeedid on prohvetid" - nõnda küsides alahindate prohvetit. "Millised suured prohvetid on poeedid" - nõnda küsides ülendate poeeti.
- Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 324-325
- Inimestel on vaja uut müüditeadvust, muidu nad surevad. Vahel tundub, et Juri Lotman püüdis üht niisugust väga vana kosmilist müüti ellu äratada. Ta mõtles aeg-ajalt täiesti hullumeelsetes kategooriates, kuigi üritas oma müstiku-aju paradigmade ja teaduslike mudelite sisse kuidagi ära mahutada. /---/ Lotman oli nagu juudi prohvet, ta rääkis asju, mille tähendust ka ise tõenäoliselt lõpuni ei mõistnud. Ta mängis oma kultuuriteooria maha religioosses registris, tema esseistika meenutab pigem kosmilist liturgiat.
- Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Välgi metsad 2013, lk 65-66
Draama
[muuda]
