Filosoof

Allikas: Vikitsitaadid
Édouard Manet, "Kerjus austritega ehk Filosoof" (u 1865)

Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Proosa[muuda]

  • Täiuslik filosoof peab olema ka poeet ja vastupidi.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 18


  • Kui Friedrich II ütles: "Kui ma tahan mõnd provintsi korralikult karistada, panen ma filosoofi seda valitsema!", oli ta ehk just äsja lugenud Platoni "Riiki". (lk 11)
  • Iga uurimist tuleks alustada mitteuskumisest, ja kahjuks paljud uurimused sellega ka lõpevad. Sokratese öökel δοκεί μοι tagasihoidlikkust kohtab uuema aja filosoofide juures haruharva; see-eest olen ma järjest näinud juba kuut filosoofi, kellest igaüks on mõistuse ära seletanud. (lk 23)
  • Sageli ei ole midagi ebafilosoofilisemat kui filosoofid ja midagi rumalamat kui õpetlased. See, et end lolliks õpitakse ja narrilt filosofeeritakse, on üsnagi tavaline nähtus. (lk 50)


  • Kuigi ta polnud Epikurose või Sokratese mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra de La Rochefoucault'st, mis olid väärt, et Port-Royali härrad need ladina keelde oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas juhuslikult kogunud hulga palasid Senecast ja Cicerost, mis ta sõbrad ise olid tõlkinud ja igapäevaseks eluks kohandanud.
Põlgus rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.
"Paragrahv 1," ütles ta:
"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.
Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust."


  • Filosoof teeb oma järeldused; poeet peab laskma enda omadel tekkida. (lk 19)
  • Meie käsi käib kehvasti ja asi paraneb alles siis, kui meie filosoofid saavad rohkem teada maailmast ning meie maailm rohkem filosoofidest. (lk 52)


  • Filosoof mõtleb igavikust lähtudes tänasele päevale, kirjanik tänasest päevast lähtudes igavikulistele asjadele.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 41


  • On aegu, mil filosoof võib oma surivoodil ütelda: "Õnneks mind ei mõistetud!"


  • Suured filosoofid võivad eksida. Ajaloolased omistavad kahele mehele au olla tänapäeva maailma isa. Esimene neist, nimelt Jean-Jacques Rousseau, oli suur unistaja ja vilets filosoof, teine aga, Hegel, oli vilets unistaja, kuid suur filosoof. Ja Hegel on kaasaja maailma toonud märksa ulatuslikumaid ja surmavamaid vigu kui Rousseau.
  • Suur filosoof on oma eksimustega justkui majakas, mis meremehele karidelt ütleb: "Tüüri minust eemale."
  • Sageli väidetakse, nagu varustaks teadus meid üha võimsamate ja üha imelisemate vahenditega. Lõppeesmärgist sõltuvalt võib neid vahendeid kasutada nii heal kui halval otstarbel. Inimelu tõeste ja tegelike lõppeesmärkide määratlemine ei kuulu teaduse valdkonda. See kuulub tarkuse valdkonda.



Luule[muuda]

Kui kuskil käivad tondid kummitamas,
on kohe filosoof sealsamas,
ja seks, et loorber ehiks laupa,
loob uusi tonte tosinate kaupa.

Vanasõnad[muuda]

  • Habe ei tee veel filosoofiks. (Inglise vanasõna)
    • Vanasõnu mitmelt mandrilt (David Macfarlane: The Little Giant Encyclopedia of Proverbs, 2001). ERSEN, ISBN 9949-12-059-4. Inglise keelest tõlkinud Ilme Rääk.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel