Epikuros

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Epikuros (341 eKr – 270 eKr) oli vanakreeka filosoof.

Peamised arvamused. Ütlused

Tõlkinud Kaarina Rein. Akadeemia 5/2013, lk 771-781 Epikurose "Peamised arvamused" (Kyriai doxai) on säilinud Diogenes Laertiose "Kuulsate filosoofide elulugude" 10. raamatus. Kogumik "Epikurose ütlused" leiti 1888. aastal ühest 14. sajandist pärinevas Vatikani koodeksist. Kogumiku koostaja ei ole teada, allikateks on Epikurose kirjad, mõnel puhul ka tema õpilaste ütlused.

Peamised arvamused

I. Üliõnnelikul ja hävimatul olendil pole endal muresid ega põhjusta ta neid ka kellelegi teisele. Nii ei koorma teda ka viha ega poolehoid; kõike sellesarnast kohtab vaid nõrga juures.
II. Surm on meie jaoks eimiski. Sest lagunenu on tajudeta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.
IV. Pidev valu kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju päevi. Pikaajalised haigused kätkevad rohkelt lihalikke naudinguid, mis on suuremad kui valu.
V. Pole võimalik elada naudinguteküllaselt, elamata mõistlikult ja hästi ja õiglaselt, [ega elada mõistlikult ja hästi ja õiglaselt,] elamata naudinguteküllaselt. Kellele see pole jõukohane, ei suuda ka naudinguteküllaselt elada.
VII. Mõned soovivad saada kuulsaks ja lugupeetuks, arvates, et sel moel saavutavad nad inimeste ees turvalisuse; seega, kui selliste inimeste elu tõesti on turvaline, on nad omandanud loomupärase hüve; kui see aga ei ole turvaline, siis ei ole neil seda, mille poole nad algusest peale oma loomu iseärasuse tõttu on püüelnud.
VIII. Ükski nauding ei ole iseenesest halb; ent vahendid, millega mõningad naudingud saavutatakse, toovad kaasa hädasid, mis ületavad naudinguid mitmekordselt.
XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis on müütides; seetõttu ei ole loodust uurimata võimalik saavutada täielikke naudinguid.
XIII. Ei ole kasu sellest, kui luua turvalisus inimeste juures, samas muretsedes endiselt taevaste ja maa-aluste asjade ning üldse nende pärast, mis on lõpmatuses.
XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
XVII. Õiglane on kõige rahulikum, ent ebaõiglane on kõige enam täis rahutust.
XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.
XXII. Peab järele mõtlema etteantud eesmärgi ja iga iseenesestmõistetavuse üle, millest tulenevad meie arvamused. Sest muidu on kõik täis otsustamatust ja rahutust.
XXIII. Kui sa võitled kõigi tajudega, ei ole sul millelegi toetuda ka siis, kui otsustad nende tajude üle, mille sa väidad olevat petlikud.
XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju.
XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine.
XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena.
XXXIII. Õiglus ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud leping üksteist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada.
XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud selliste tegude eest karistama.

Ütlused

4. Igasugust valu on kerge trotsida, sest seal, kus valu on tugev, on selle kestus lühike, seal, kus kehaline valu kestab, on see nõrk.
7. Ülekohut teha ja peidetuks jääda on keeruline, saavutada usku varjatuks jäämisse aga võimatu.
9. Sundus on halb, ent pole mingit sundi sunni all elada.
14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik sündida; on paratamatu, et seetõttu igavikku enam ei saabu. Ent ehkki sa ei ole homse päeva valitseja, lükkad sa siiski rõõmustamist edasi. Elu läheb viivituses kaotsi ning igaüks meist sureb rahmeldavana.
18. Kui võtta ära võimalus näha, läbi käia ja kokku puutuda, lahustub armukirg.
19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna rauk saanud.
24. Unenägudel ei ole jumalikku loomust ega ettekuulutavat väge, vaid need sünnivad kujutluspiltide mõjust.
27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
30. Mõned valmistuvad kogu elu kestel elamiseks tarvilike asjade nimel, mõistmata, et kõigile meile on sisse kallatud surmavat sünnirohtu.
31. Kaitstust võib saavutada teiste asjade puhul, ent surma tõttu elame meie, inimesed, kõik müürideta linnas.
41. Üheaegselt tuleb naerda, filosofeerida, majapidamise eest hoolitseda, oma ülejäänud iseärasusi kasutada ning mitte kunagi lõpetada õigest filosoofiast lähtuvate ütluste kuulutamist.
43. Armastada raha ebaõiglaselt on pühadust teotav, õiglaselt aga häbiväärne; sest on sündsusetu olla väiklaselt ihne, isegi kui ollakse õiglane.
44. Kui tark hädavajadustega silmitsi seisab, teab ta, et pigem tuleb anda kui saada; sellise enesega rahulolu aarde on ta leidnud.
48. Tuleks püüda hilisemat varasemast paremaks teha, kuni oleme teel; ning kui me lõppu jõuame, samamoodi rõõmu tunda.
51. Saan sinult teada, et lihaga seotud rahutus üsna sageli nõuab armunaudingute püüdlemist. Kui sa ei hülga seadusi, ei riku tavapäraseid sündsusnõudeid, ei valmista lähedastest kellelegi meelehärmi, ei kurna ära oma keha ega pilla hädavajalikke asju, tee nii nagu meeldib, oma eelistusele vastavalt. Ikkagi on võimatu vähemalt ühesse neist mitte sisse mähkuda; armunaudingud ei ole kunagi kasu toonud, tuleb olla rahul, kui nad kahju ei tee.
52. Sõprus tantsib ümber kogu maailma, kuulutades meile kõigile, et peame ärkama õndsusele.
53. Kedagi pole vaja kadestada; head ei ole kadedust ära teeninud, nurjatud aga teevad endale ise seda rohkem kahju, mida rohkem neil veab.
54. Ei ole vaja filosofeerimist teeselda, vaid tegelikult filosofeerida; meil pole ju vaja näida tervena, vaid tõesti terve olla.
58. Tuleb ennast vabastada igapäevaelu toimetuste ja poliitilise tegevuse vanglast.
59. Mitte kõht ei ole täitmatu, nagu paljud ütlevad, vaid valearvamus, et kõht vajab lõpmatut täitmist.
64. Kiitus teistelt peab järgnema iseenesest, meie asi aga on iseenda korrastamine.
65. Asjatu on paluda jumalailt seda, mida keegi ise on võimeline korraldama.
68. Miski pole piisav sellele, kellele piisavast on vähe.
69. Hinge tänamatus on elusolendi teinud lõpmatult aplaks eluviisi vaheldusrikkuse suhtes.
70. Ära tee oma elus midagi sellist, mis põhjustab sulle hirmu, juhul kui see kaasinimesele teatavaks saab.
77. Eneseusalduse suurim vili on vabadus.
79. Tasakaalukas ei ole häiriv endale ega teistele.

Välislingid