Vangla

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liitlasvägede sõdurid pärast vabastamist Changi vanglast Singapuris, 1945.

Vangla on ühiskondlik institutsioon, mille põhiülesanne on isoleerida osa inimesi ülejäänud ühiskonnast. Vangla võib täita ka lisaülesandeid nagu õpetamine, vabatahtlik või sunnitöö, ümberkasvatamine jne. Üldjuhul tegutseb vangla peamiselt seaduste või muude õigusaktide alusel, kuid võib olla nii riiklik kui ka era- või kolmanda sektori asutus.

Piibel[muuda]

Draama[muuda]

  • [Hamlet:] Lubage üksikasjalikumalt küsida: millega, mu head sõbrad, olete te ära teeninud, et Fortuna saadab teid siia vanglasse?
[Guildenstern:] Vanglasse, mu prints?
[Hamlet:] Taanimaa on vangla.
[Rosencrantz:] Siis on ka terve maailm.
[Hamlet:] Ja ongi: suurepärane vangla, kus on palju urkaid, konge ja keldreid. Taanimaa on üks hullemaid.

Proosa[muuda]

  • "Sel juhul on see maailma lihtsaim asi, tooge mulle tõendid ja ma saadan ta Bastille'sse."
"Hästi, monsenjöör, aga edasi?"
"Kui ollakse Bastille's, siis ei ole enam edasit," ütles kardinal süngelt.


  • [Rochefort:] "Ma olen nii kaua vangis istunud, monsenjöör, et ma pooldan veel ainult üht parteid - vabaõhuparteid." (lk 38)
  • "Noh, kallis krahv," ütles Aramis. "Mis te sellest asjast arvate?"
"Lugu on halb," vastas Athos. "Väga halb."
"Kuid ometi võtsite pakkumise vaimustusega vastu."
"Nõustusin, nii nagu ma alati nõustun kaitsma suuri põhimõtteid, mu armas d'Herblay. Kuningad võivad olla tugevad ainult aadlile toetudes, kuid aadel on suur ainult kuningate läbi. Seepärast toetagem monarhiat, sest nii toetame iseennast."
"Me laseme ennast seal tappa," ütles Aramis. "Ma vihkan inglasi. Nad on labased nagu kõik need, kes joovad õlut."
"Kas peate siis paremaks siia jääda," ütles Athos, "ja minna omakorda istuma Bastille'sse või Vincennes'i kindlusvanglasse härra de Beaufort'i põgenemisele kaasaaitamise pärast? Uskuge mind, Aramis, siin pole midagi kahetseda. Pääseme vanglast ja teeme kangelasteo - siin pole raske valida." (lk 409)
  • [Athos?:] "Ja milline karistus teie arvates kuningale määratakse?"
[D'Artagnan:] "Ma kardan väga, et surmanuhtlus. Nad on tema vastu liiga nalju patustanud, et talle armu anda. Nende ainus võimalus on ta tappa. Kas te ei ole siis kuulnud, mis ütles härra Oliver Cromwell, kui ta Pariisis käis ja talle näidati Vincennes'i kindlusvanglat, kus peeti kinni härra de Vendôme'i?"
"Mis ta siis ütles?" küsis Porthos.
"Valitsejaid võib haavata ainult kaelast."
"Olen seda kuulnud," vastas Athos.
"Ja kas te arvate, et ta nüüd, kus kuningas tal peos on, oma maksiimi ellu ei rakenda?" (lk 593)
  • Tõsi, te pole veel tuttav selle vangikongiga, mida keskajal tiivakärpijaks kutsuti. Enamasti jäeti inimene sinna elu lõpuni. See kong paistis silma oma nupukalt kavandatud mõõtmetega. See oli liiga madal, et püsti seista, ja liiga kitsas, et pikali heita. Vang pidi end selle järgi kohmakalt sättima ja diagonaalis elama; magamine tähendas kokkuvarisemist, ärkvelolek — kükitamist. Mu armas, see lihtne leiutis oli geniaalne, ja ma mõtlen seda tõsiselt. Alati, kui ta keha sundasendist jäigastus, sai hukkamõistetu teada, et ta oli süüdi ja et süütus pole muud kui mõnuga ringutamine.
    • Albert Camus, "Langus". Tõlkinud Krista Soomere. Rmt: Albert Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 361


  • "Kinnipidamine," ütleb ta [Ravn] aeglaselt, "väikeses helikindlas akendeta ruumis, nagu mulle on räägitud, olevat eriti ebameeldiv, kui inimene on üles kasvanud Gröönimaal."
Temas ei ole sadismi. Ainult täpne ja võib-olla pisut melanhoolne teadmus oma mõjutamisvahenditest.
Gröönimaal ei ole vanglaid. Suurim erinevus Taani ja Nuuki seadustes ongi selles, et Gröönimaal karistatakse palju sagedamini trahviga nende üleastumiste eest, mis Taanis tooksid kaasa aresti või vanglakaristuse. Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum.


  • See kaduvväike osa Taani rahvastikust, kes ei ole veel kinni istunud, arvab, et vanglad on vaiksed kohad, täis kibedat kahetsust ja endassesüüvimist. See teooria on ekslik. Vanglad on lärmakad nagu kiskjapuurid toitmisajal.
  • Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016, lk 9


  • [Galkin:] "Vangla on kõige parem koht, kus teha uusi inimesi. Teist niisugust ei ole."
  • Mitte iial ei jaga Galkin enam temaga oma sisimat, ei räägi muredest nagu varemalt. Ei ütle: jah, ma tean, sest minu peast on pärit türmid, koridorid, trellid, narid, lämmatavalt ahtad seismiskambrid ja pimedad kongid koridoride servades, kuhu vang pistetakse, et ta seltsimeest näost näkku ei näeks, isoleeritud seinad, mis ei lase koputades ühendust pidada - minu peast pärineb kõik see, mida on vaja, et jätta inimene ilma inimeseks olemisest, et murda sidemed inimeste vahel, et muuta inimene täiuslikuks aatomiks mehaaniliselt ümber üksteise tiirlevate aatomite riigis.


  • [Risku:] Vangla on nõmmel.
Taevas ja maa on ühtmoodi hallid nagu sõduritekk. Silmapiiril sulavad need kokku: taevaranda ei ole näha.
Vangla on ehitatud põlevatest küünaldest. Nende keskel liiguvad valgeis rõivais vangid ja laulavad keskaegset madrigali.
Väikese poisi juustest pudeneb lilli. Need lahustuvad aeglaselt märga maasse.
Valvuritel on tumedad mundrid, ja valvurid kadestavad oma vange.
Laulva ringi keskel vees istub tütarlaps. Ta on alasti, ei ütle midagi ega igatse kuhugi. Ma puudutan tüdruku paljast õlga. Tüdruk vaatab minust otse läbi.
Nõnda tutvusin ma Annaga seitse aastat tagasi: unes.
Ta muidugi naeris, kui ma talle sellest rääkisin. (lk 10)


"Mu pojuke, viska see mõte peast välja," ütles isa talle hellalt.
"Vanglas on kõik puha ausad inimesed."
"Aga mis paha nad siis on teinud?"
"Mitte kui midagi. Just sellepärast ongi nad vanglas. Vürst Sidrunile ei meeldi korralikud inimesed."
Cipollino jäi viivuks mótlema ja talle paistis siis, et ta midagi mõistab.
"Tähendab, vanglasse sattuda on auasi?" küsis ta.
"Mõnikord jah. Vanglad on tehtud nende tarvis, kes varastavad ja tapavad, aga sellest ajast peale, kui vürst Sidrun valitsema hakkas, on vargad ja mõrtsukad ta õukonnas, vanglas aga istuvad ausad kodanikud." (lk 8)


  • Tihtipeale öeldakse, et naine mõtleb näärmetega. Mees unustab üleolevalt, et temagi keha sisaldab hormoone ja meessugunäärmeid. Mees tajub oma keha otseses ja normaalses suhtes maailmaga, mida ta arvab mõistvat objektiivselt, pidades samal ajal naise keha takistuseks, vanglaks, kammitsetuks kõigest sellest, mis teda eristab. (Sissejuhatus, lk 15)


"Kuninga tööriistana. Või nii." Mind valdas ängistus. Põgus nägemus kollaste teede kohal kummuvast sinisest taevast ning sellest, kuidas ma ise Tahmiku seljas mööda neid teid rändan, haihtus. Mulle tulid silme ette hoopis oma küütides olevad jahikoerad või peakotiga ja kammitsetud haugas, kes istus kuninga randmel ja keda lasti lahti ainult selleks, et ta täidaks kuninga käsku.
"See ei pruugigi nii halb olla," lausus Chade vaikselt. "Suurema osa vanglatest loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse." (lk 126–127)
  • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000

Luule[muuda]

Schilloni valli külje all,
Küll tuhat jalga sügaval,
Seal kihab, keerleb meie voog,
Lööb vastu kalju laente loog.
Schilloni valge valli pealt,
Kuis hirmul vaadata on sealt…
Vood vangi koda piiravad,
Kui surnuhauda – elavat…
See pime põrgu sügaval
On järve põhjas, laente all.
...
Mull armsaks jäi ka vangi raud
Ehk kaugel küll ju keldri haud.
Nii see mis kauaks seisma jääb,
Ka meie loomu sisse lääb.
Küll vangist lahti lasti mind,
Kuid vangi jälle vaevles rind…


Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta verine söök.


Patarei vangla 1988. aastal

Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri!
Kui avar, kui suur, kuis helendad sa!
Kuis vabadust hoovab sust vastu otsata!
Rind rusutud vastu vangla seina,
käed kramplikult aknaraudades,
silmad täis aja trotsi ja leina -
nii viimaks sind ometi näen!

Vaata ka[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel