Karistus

Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest. Põhjuseks võib olla lapse enda turvalisuse tagamine, sotsiaalse vastavuse kehtestamine, normide kaitsmine, tulevaste kahjude ennetamine ning seaduse säilitamine ja õigusriigi põhimõtete austamine.

Proosa

XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud selliste tegude eest karistama.
- Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

"Kuidas nii, härra Mouston, kas inglased ei armasta siis veini?"

"Nad jälestavad seda."

"Aga ma olen ometi näinud neid seda joomas."

"Ainult karistuseks," jätkas Mousqueton rinda ette ajades, "seda tõendab see, et üks inglise prints uppus Malvaasia veini vaati, kuhu ta oli pistetud. Kuulsin ise, kuidas härra abee d'Herblay sellest jutustas."

"Vaat kus tobe!" leidis Blaisois. "Mina oleksin hea meelega tema asemel olnud!"

Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 726

Olin mõelnud tema surmast, kuid nüüd, ihates teda karistada, mõistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates öelda neid sõnu, mida ta armastusest küllastununa ikka ütles: Ma olen täiuslikumaks saanud. (lk 16)
- Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26

Aasta varem oli kooli vastu esitatud süüdistus. Räägiti, et üks õpilane, Jes Jessen, kes oli olnud minu toanaaber ja kes hiljem visati välja, olevat jäänud poolkurdiks, kui Biehl teda karistas. Seda, et neil kahel asjal teineteisega midagi pistmist oleks olnud, ei tõestatudki, aga Biehlist oli tookord äärepealt selgitus välja pressitud. Ta ütles, et kool, niipalju kui võimalik, peab kinni kehalise karistuse keelust, mis Taani koolisüsteemis kehtib, aga tema kogemus ütleb, et vastu kõrvu saamine pole veel kunagi kellelegi kahjuks tulnud.

See oli nii sügavamõtteline, see rahustas kõiki. Ta oli ju kogenud mees, ta oli ühtejärge juba nelikümmend aastat lapsi löönud.

Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 10-11

Eesti vanasõnad

Inimene ei kasva karistuseta.
Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
Kes koerust teeb, see kolkida saab.
Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk.
Liig kõverdamine murrab puu.
Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
Murra vitsa, kui vits veel nõrk!
Vana vits ei kõlba enam väädiks.
Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg).
Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama!
- Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

Välislingid