Mine sisu juurde

Kogemus

Allikas: Vikitsitaadid
Hynek Martinec, "Elusolemise kogemine" (2014)

Proosa

[muuda]
  • Paljud inimesed kujutlevad, et nad ka mõistavad seda, mida kogevad. (lk 12)
  • Mis sõbrad koos meiega ja meie heaks teevad, on samuti läbielatu, sest see tugevdab ja edendab meie isiksust. Mis vaenlased meie vastu ette võtavad, seda ei ela me läbi, me vaid kogeme seda, lükkame selle tagasi ja kaitseme end selle vastu nagu külma, tormi, vihma, rahe või muu välise kurjuse vastu, mis ei tule ootamatult. (lk 32)
  • Idee ja kogemus ei kohtu kunagi poolel teel kahe vahel.
Neid saab ühendada ainult kunstis ja teos. (lk 38)
  • Loomust ja ideed ei saa lahutada, ilma et nii kunst kui ka elu ei häviks.
Kui kunstnikud natuurist räägivad, siis mõtlevad nad alati ka ideed, ilma et nad sellest selgelt teadlikud oleksid.
Samuti juhtub kõigiga, kes paljalt kogemust ja vilumust kiidavad; nad ei mõtle selle peale, et kogemus on ainult pool kogemusest. (lk 39)
  • Selleks et aru saada, et taevas on kõikjal sinine, ei pea ümber ilma rändama.
Ei tarvitse kõike ise näha ega kogeda; tahad sa aga teist ja tema esitatut usaldada, siis mõtle, et nüüd on sul tegemist kolmega: ühe objekti ja kahe subjektiga. (lk 51-52)
  • Iga päev on põhjust kogemusel selgida lasta ja vaimu puhastada. (lk 53)
  • Mida kaugemale kogemus edeneb, seda ligemale jõutakse sellele, mida ei saa uurida; mida enam osatakse kogemust kasutada, seda enam nähakse ära, et mida ei saa uurida, sel ei ole praktilist väärtust. (lk 60)
  • Kogemus on esialgu teadusele kasuks, seejärel aga kahjustab teda, sest ta laseb märgata nii seaduspära kui ka erandit. Mõlema läbilõige ei anna siiski tõde. (lk 64)
  • Teooria ning kogemus/nähtus on teineteisega alalises konfliktis. Nende ühendamine mõtlemises on illusioon, ainult teoga saab neid ühendada. (lk 67)


  • Sageli avastatakse uutele kogemustele ja teadmistele nime otsides, et nime on juba pikka aega mõttes kantud, kuid ilma ideeta. (lk 13)
  • Miski pole igapäevase lektüüri puhul kahjulikum kui see, et meile korratakse nii palju tarku tõdesid ilma neid meie käesoleva hetke kogemusega seostam ata; nõnda ei rakenda me neid kunagi enda peal. (lk 28)
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004


  • Kogemus on ratsionaalsuse tõendus, ja vastupidi. Praktikud heidavad pelgale teooriale sageli ette selle ebapiisavust rakenduse seisukohalt, mis on vastupidine pelga kogemuse ratsionaalsele rakendusele. Tõelised filosoofid märkavad seda piisavalt selgelt, kuid peavad selle tulemuse vajalikkusega leppima. Praktik heidab seepärast pelga teooria täiesti korvale, aimamata, kui problemaatiline võiks olla leida vastust küsimusele: "Kas teooria on olemas rakenduse pärast või rakendus teooria pärast?"
    • Novalis, "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 2006/19, lk 6


  • Et õnne, mis meile endastmõistetav näib, õigesti tunnetada, kujutlegem, et me oleme ta kaotanud ja antud hetkel uuesti leidnud. Aga selleks peab olema kogenud rohkesti kannatusi, et need katsed õnnestuksid. (lk 40)
  • Maksimum, milleni üks puupea kogemuste varal võib jõuda, on oskus paremate inimeste nõrkusi avastada. (lk 50)


  • See, et ollakse palju kogenud, ei tähenda veel, et omatakse kogemusi.


  • Ja kuna see, mida kutsume kasvatuseks ja hariduseks, ei ole enamasti muud midagi kui kogemuse asendamine lugemisega, elu asendamine kirjandusega, oleviku reaalsuse asendamine iganenud mõttekujudega, tõrjub kasvatus, nagu kahtlemata panite Oxfordis tähele, teelt kõrvale iga vaim u, kes pole küllalt tugev pettust taipama ja suuri kunstimeistreid võtma sellena, mis nad tõesti on, ega neid kujutlema millegi suuremana, s. o. üliküsitavate mõtlemismetoodide patendi omanikkudena, ja üliküsitavate ning enamasti ainult poolkaudu maksvate elu ­kujutuste vabritsejaina.


  • Iga päev, mis möödub, teeb meid rikkamaks kogemuste poolest ja vaesemaks aja poolest, mis on meile antud nende kogemuste kasulikuks pruukimiseks.


  • Eelootus! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat naudingut kui kogemus ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie lipse või musta alligaatorinahast rahataskut, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast?


  • Walser polnud oma kogemust kogenud kogemusena; ehkki kogemus silus teda väljastpoolt otsekui liivapaberiga, oli sisemus jäänud puutumata. Kogu oma noore elu jooksul polnud Walser tundnud ainsatki sisevaatluse võbinat. Kui ta ei kartnud midagi, süs ei tulnud see tema vaprusest. Nagu poiss muinasjutus, kes ei oska väriseda, ei teadnud Walser, kuidas hirmu tunda. Niisiis oli tema harjumuspärane vaba olek sundimatu, see ei olnud otsustamise tulemus, sest otsustamine nõuab uskumise plusse ja miinuseid.
Ta oli teadvusega varustatud kaleidoskoop. Seepärast oligi ta hea reporter.
  • Angela Carter, "Õhtud tsirkuses", tlk Triin Tael, Varrak, 1998, lk 9


  • Kui saad uue rolli kätte ja hakkad seda tegema, siis on minul küll sama tunne, mis esimeselgi korral, täpselt samamoodi süda kurgus ja hirm sees. Mõned kogemused annavad muidugi oskust juurde, aga uus roll toob ikka samad värinad. (lk 14)


  • Ärgates leidis vana daam end spartalikult sisustatud, lagedate seintega kongist. Valu ta enam ei tundnud. Hing oli kerge, noor ja uudishimulik, samas aga teadis ta, et kogemus kükitab nurgas nagu Metuusala ja ootab oma aega. Ta oli siin kindlasti juba enne olnud. Miski tahtis end peale suruda, aga ta ei osanud veel otsustada, mis see õieti oli. Need valged seinad, see kloostrit meenutav kong, see veel kirjutamata leht, mida mälugi ei olnud veel hakanud täis kritseldama...
Ta viibis ebamäärasuses, kobas kondise käega ettevaatlikult seina, imes endasse piirseisundi aimamatuid võimalusi. Kui ta pilku teritas, kerkisid seinal esile krobedused, mullid, kraatrid, ja üle lae viskus oksakujuline pragu.
  • Enel Melberg, "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 5




  • Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
    • Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315


  • Sõna jõud on küll suur, kuid ei ole võrreldav heli väega. Millest räägitakse, on tühine, võrreldes tunnetamisest saadud isikliku kogemusega.
    • Immo Mihkelson, "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16


  • Minu kunstitegemise kõige olulisemad impulsid on varajased lapsepõlvekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema meeled on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute kogemuste eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
  • Täiskasvanute maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb teadmine asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline hierarhia. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad tekstuurid, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd väärtusskaala madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks

Luule

[muuda]

Palju laastand on haljaid kasve
lõikav üdini kogemushall.
Magab pettelootusi rasket
und langend lehtede all.

  • Paul Viiding, "Sulet ring", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 267

Film

[muuda]

Vanasõnad

[muuda]
  • Kui tahad teada, kuhu tee viib, küsi neilt, kes vastu tulevad.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kogemus&oldid=134883"