Lennart Meri

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lennart Meri (1998)

Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, filmiprodutsent, diplomaat, poliitik ja Eesti president 1992 – 2001.

Kuni 1992[muuda]

  • "Sedamööda, kuidas müütiline maailmapilt närbub, kaotades oma maagilise või rituaalse iseloomu, sünnib ta ka uueks – muutub luuleks, kunstiks."[1]
  • "Traditsiooni kõige kõrgem vorm on inimese kultuur."[2]
  • "Loom kannab kogemust iseendas, inimene on usaldanud oma mälu sõnale, graniidile ja kompuuterile."[2]
  • "Ilma veelinnuta poleks tänapäeva füüsikat, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma lauluta poleks traditsiooni, traditsioonita poleks kultuuri ega inimest, poleks teid ega meid, teie vanemaid ega lapsi, mälestusi ega lootusi. Teie kodude kohal mühiseks mets, millest rändlinnud rahulikult üle lendavad."[2]
  • "Kultuur on mälu kõrgeim vorm: inimkonna kogu senise tegevuse summa ja homse tegevuse eeldus – aegade side. Ning samas ka iga inimese painav kohustus püsida ja muutuda, ning päevast-päeva valida adra ja mõõga, surematuse ja surma vahel."[2]

1992 - 1996[muuda]

  • "Nõustusin, sest tajun aega, ja aega on meil napilt. Aeg töötab meie vastu, aga mitte see ei tee mind murelikuks. Mind teeb murelikuks hoopis see, et ohutunne ei ole puudutanud rahvast. Meie väheste ajavarude, majandusvarude ja inimvarude juures tuleb eesmärgid määratleda selgesti, kõneleda otsekoheselt ja tegutseda külmavereliselt." (2. juulil 1992)[3]
  • [...] kuidas identifitseerib ennast Venemaa? Kas Venemaa on kontinent või riik?
  • Venemaa kujunes impeeriumiks enne, kui selle territooriumi elanikud konsolideerusid rahvusteks. Selle psühholoogiliseks tagajärjeks on olukord, et venelased ei ole endalt küsinud, mis on venemaa ja mis ei ole Venemaa. Kas islamiusuline, vanade ülikoolide ja arhiivide poolest kuulus Tatarimaa pealinn Kaasan on Venemaa? Vene psühholoogias puudub Venemaa piiride mõiste, ja vene luule kirjutabki "piirideta Venemaast" (bezkrainaja Russ).
  • Venemaa on endiselt pigem kontinent kui riik, hambuni relvastatud tuumarakettidega, aga ka maailma suurima propagandaaparaadiga.
  • "Eesti Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud pole," ütles Meri, kui esines Eesti Televisioonis ja pöördus ka Eestis elavate muulaste poole.[4]
  • "Eestile on kombeks üks president korraga." (1993)[5]
    • Ütlus saavutas uue populaarsuse taaskasutatuna Peeter Oja esitatud Alo Mattiiseni laulus "Eestile on kombeks üks president korraga" (1994), mis Eesti Televisiooni peadirektor Hagi Šeini otsusega ETVs keelustati.[6]
  • "Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust."[7]
  • "Kommunism, see totalitaarse kurjuse õpetus, on surnud, kuid keegi ei ole näinud kommunismi laipa. Kurjusel on omadus vahetada vormi ja värvi."
    • Pühale Toolile, 15. IX 1994 [8]
  • "Ehkki põhiseaduses pole öeldud, et püksinööbid peavad kinni olema, on see ometi enesestmõistetav." (1995)[9]
  • "Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa." (1996)[10]
  • "Julgeolekugarantiisid saab ühele riigile anda ainult tema rahvas ise." (1996) [11][12]

1997[muuda]

  • "Eesti Vabariik ei ole saar, kus elab poliitik nimega Robinson Crusoe." (1997)
  • Lennart Meri oli uue ametiauto soetamisele vastu: "Küsimus ei taandu mõistagi ametiautole, vaid puudutab Eesti mõttelaadi ja Eesti tulevikku. Kooliaasta esimesel päeval ütlesin, et on kole ja Eestile ohtlik, kui meie majandusedu suubub priiskamisse. Riigikogu avaistungil osutasin kujunenud sotsiaalsetele küsimustele, millele Eesti kodanik ootab lihtsaid vastuseid." Tema arvates on kõige veenvam vastus isiklik eeskuju. "Ei ole midagi halenaljakamat, kui uude soomustatud ametiautosse lukustatud Eesti riigipea Haanjamaa teedel või Taevaskoja lätetel. Pigem kõnnin jala või muretsen jalgratta" kinnitas president Meri.[13]
  • "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."[14]

1998–1999[muuda]

  • "Iseseisvus on väärtus, mis püsib senikaua kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta. Ainus kilp, mis suudab säilitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka sõdasid ära hoida, on rahva tahe vajaduse korral oma sõltumatust kaitsta." (1998)[15][16]
  • "Meist igaühest sõltub Eesti püsimine".[17]
  • "Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks."[18]

2000–2006[muuda]

  • "Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat." (2000)
  • "Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid – mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus."[19]
  • /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.[20]
  • "Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele."[21]

Ajaliselt määratlemata[muuda]

  • Warma otsene järglane Soome saadiku ametis ning kaudne järglane Eesti presidendi toolil Lennart Meri meenutab aega, mil Tallinn ja Helsingi vastastikku saadikuid ei vahetanud. Kord talvel üht filmi tehes sumpas ta režissöör Rein Maraniga Põhja-Soomes tollimajani, ainsa ulualuseni kümnete kilomeetrite raadiuses. Kuuldes, et lumised külalised on pärit Eestist, kargas vanem tollimees püsti ning hakkas puhtas eesti keeles esitama laulu "Ants oli tubli saunamees". "See on järjekestvus südames, mis on vähemalt nii sama võimas kui õiguslik järjekestvus."[22]
  • On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.[23]

Tsitaate temast[muuda]

  • Lennart Meri ei kiida ega meelita inimesi, ta loodab ise ja annab lootust ka tavalisele inimesele, lootus paremale ja selgele tulevikule, rahva kasu silmas pidades.[24]
  • Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg. Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid šamaan. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. Lennart Meri fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.

Viited[muuda]

  1. "Veelinnurahvas". ERR.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Kaleva hääled". ERR.
  3. Võimatuna näiv püüe näha Lennart Meri tegusid ajas - Postimees, 18. märts 2006
  4. EPL, 4. oktoober 2001
  5. Toomas Sildam (14. märts 2006). "Ta ei jätnud kahtlust: Eestile on kombeks üks president korraga". Postimees
  6. "Postimees 1994. aastal: videoklipile president Merist pandi ETVs veto" Postimees, 17.01.1994
  7. Vabariigi Presidendi Uusaastaläkitus 31. detsembril 1993
  8. Lennart Meri 1929–2006
  9. Urmas Vadi (30. märts 2019). "Lennart Meri ütles". ERR
  10. Vabariigi President näituse KGB & STASI - totaalse võimu tööriistad avamisel Rahvusraamatukogus 3. aprillil 2001
  11. Lennart Meri kolm intervjuud - Eesti Ekspress, 16. märts 2006
  12. Balti presidendid kohtusid USA presidendiga
  13. President ei taha uut autot - Postimees, 6. oktoober 1997
  14. Eesti Ekspress 05.03.2003
  15. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kaitsejõudude paraadil
  16. Vabariigi President Maarjamaa risti ordeni üleandmisel kindral Adolf Erik Ehrnroothile 21. veebruaril 1998
  17. Vabariigi President Reaalkoolis 23. veebruaril 1998
  18. "Friigi Teataja" (1999). ETV
  19. "Lennart Meri. "Inimene ongi ajalugu". Eessõna kogumikule "Eesti rahva elulood", I. Tallinn, 2000
  20. Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks, Postimees, 28. märts 2001
  21. Vabariigi President IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001
  22. Suursaadik Warma tähtsaim noot - Postimees, 24. august 2002
  23. Matemaatika ja pehmed erialad – Õpetajate Leht, 26. september 2008
  24. Ajaloolise kõne analüüs 8. lõik, tsitaat arvatavasti Tatjana Kronk'ilt, õppejõud Mard Raudsaar, Narva 2009, Ajaloolise kõne analüüs; avalik esinemine (töö kaitsmine?)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel