Mihkel Mutt

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mihkel Mutt 2013

Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja.

Intervjuud[muuda]

  • Tartu vastab kõige paremini mu hingeolule. Kui teist klišeed kasutada, siis ta kõnetab mind. Selles vastavuses on isiklik minevik segatud üldisemate asjaoludega. Muidugi on kõik suhteline, aga maailma üldine lamestumine tundub olevat siin natuke vähem tuntav kui mõnel pool mujal.
  • Laiemalt võttes on tagasitulek inimelu üldisem muster, seda nii bioloogilises mõttes (mullast oled sa jne) kui ka konkreetsemalt. Ma olen alati olnud minevikuihaleja või passeist, mis teeb elu raskemaks, aga ka rikkamaks – aeg maksab mulle järjest kõrgemat intressi, sest protsendid arvatakse põhisummale lisaks!
  • Seoses sellega mõtlen, kuidas ma endamisi näägutasin väliseestlasi, kui nood hakkasid Eestis tihedamalt käima. Õhkasid, et küll on tore, tuleks päriseks. Miks te siis ei tule, mõtlesin. Aga nüüd näen, kui raske on endal Eesti ühest otsast teise tulla, mis siis veel kõnelda ühelt mandrilt teisele kolimisest.
Inimene on saja niidiga seotud oma elu külge. Ja paljud niidid muutuvad armsaks.
  • Mida vanemaks saad, seda õndsam tunne tekib, kui näed midagi kasvamas. Jälgid seda kui imet ja suurt saladust.
  • Lapsepõlvest mäletan, et Lõuna-Eestis pidi kevad tulema kaks nädalat varem kui Tallinnas, aga ma praegu nii enam ei ütleks. Kliimamuutus on reaalsus, ilma kujundavad uued tegurid. Kõik on, kuidas juhtub. Piisab, kui vaadata Eesti lumekaarti, vahel on Läänemaal rohkem lund kui Võrus. Lumikellukesed ja krookused tulevad Haapsalus, Tallinnas ja Tartus ühel ajal.

Artiklid[muuda]

  • Raske on hinnata, kuidas tajusid eelnevate ajastute inimesed oma elu, kui lähtuda tänase inimese teadvustasandist. See on Michel Foucault' õieti ainus suur mõte.
  • Mida arenenum ühiskond, mida laiemalt on levinud haridus ja varandus, seda "pirtsumaks" inimesed muutuvad, seda vähem nad taluvad oma liigikaaslaste (loe: oma vendade ja õdede) füüsilist lähedust.
  • Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi telefoniautomaat tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja meeleolu, kas "inimlahkuse piimanired" voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas turiste läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid näod tänaval?
    • Mihkel Mutt, "Millest jutustab meile ühistransport" Postimees, 6. oktoober 2018

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel