Mine sisu juurde

Tango

Allikas: Vikitsitaadid
21. sajandi alguse üks tuntumaid tangoõpetajaid Miguel Ángel Zotto ja tema partner Daiana Guspero.
Adam Hannytkiewicz, "Tango" (1930)
Tango tänavakunstis
John Welwyn Clark, "Tango" (2011)

Tango on Argentinas ja Uruguays 19. sajandi lõpul sündinud improvisatsiooniline seltskonnatants, mille aluseks on 2/4 või 4/4 taktimõõdus tangomuusika. Argentina tango kõrvale lisandus 20. sajandil Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud standardtango, mis on populaarne tantsuspordis. Oma tangostiil on ka Soomes. Üks tango eelkäijatest on kiireloomuline argentina tants milonga. Traditsioonilises argentina tangomuusikas on olulisel kohal lõõtspill nimega bandoonium, kuid tänapäeval on tangomuusika läbinud mitu uuenduslainet ning tangomuusika võib hõlmata mis tahes instrumente. Tuntuimate tangoloojate seas on olnud Carlos Gardel, Francisco Canaro, Juan D'Arienzo, Carlos Di Sarli, Osvaldo Pugliese ja Ástor Piazzolla. Rahvusvahelist tangopäeva tähistatakse 11. detsembril, Carlos Gardeli sünniaastapäeval.


Proosa[muuda]

  • [Hermine:] "Ja ikka pole sa veel tantsima õppinud?"
"Kas see siis nii kiiresti läheb, paari päevaga?"
"Muidugi! Foksi õpib ära tunni ajaga, bostoni kahega. Tango võtab kauem aega, aga seda pole sul üldse vaja."



  • [Estonia teatri avaballist:] Ja tantsude järjekord oli järgmine: I osa: Polonaise, Valse, Pas de patineurs, Contre-danse. II: Valse, Pas de quatre, Danse hongroise (teise nimega Vengerka), Mignon. III: Valse, Pompadour, Pas d'Espagne, Kaera-Jaan, Contre-danse. Nagu näete, tantsiti siis muuhulgas kaks pikka kuuetuurilist kadrilligi maha. Tähelepanu olgu juhitud sellele, et tantse oli nimestikus 13 numbrit. Tegelikult seda numbrit küll rikuti, improviseerides vahele ka mõne moodsama tantsu nagu lühiealise hüpiktantsu ki-ka-pu ja kauaaegseks kujunenud kaunilt-nukrameelselt sujuva tango, mida oskasid vähesed. Ametlikult osutus tantsuprogramm õnnetusenumbrit trotsivaks, nagu hoone avamisegagi aastaarvus seda 13 trotsiti. Ja õnnetus ei jäänudki tulemata — hoone püsimise 31. aastal...
  • Artur Adson, "Siuru-raamat", Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 28


  • Varem oli tango orgialik kuraditemp, tänapäeval on see kõndimisviis.
  • On kirjutatud süüdistustangosid, vihkamistangosid, pilke- ja vimmatangosid, mida on raske ümber jutustada ning meeldegi jätta. Kõik linna askeldused läksid tangosse; allilmaelu ja agul ei olnud selle ainsad teemad.
  • Buenos Airese igapäevases tangos, perekondlike õhtute ja kombekate kohvikbaaride tangos on labast kaabaklust, alatuse hõngu, millest noa- ja lõbumajatangodel polnud aimugi.
  • Võibolla on nii, et ilma Buenos Airese õhtute ja öödeta ei sünni tangot ja et meid, argentiinlasi, ootab taevas platooniline tangoidee, tango universaalne kuju (kuju, mida Aedik või Tõlvik vaevu aimata lasevad) ja et sel õnnelikul liigil on universumis oma kindel, ehkki tagasihoidlik koht.



  • Ma ei unusta kunagi, kuidas mind teisel Auschwitziööl äratas sügavast unest muusika: barakivanem oli korraldanud peo oma kambris, mis asus kohe sissekäigu kõrval. Purjus hääled jõurasid laulda šlaagreid. Äkki jäi kõik vaikseks — ja viiulilt kostis lõpmata kurb, harva mängitud, leierdamata tango … Viiul nuttis — ja minu sisemus nuttis kaasa. Sest sel päeval oli kellelgi kahekümne neljas sünnipäev. See keegi oli ühes Auschwitzi laagri barakkidest, vaid paarisaja või paari tuhande meetri kaugusel minust — ja oli ometi kättesaamatu. See keegi oli minu naine.
    • Viktor E. Frankl, "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit", tlk Piret Metspalu, Tartu: Johannes Esto Ühing, 2002, lk 63



  • Kuid sama hästi võis see olla ka La Comparsita — käesoleva sajandi parim muusikapala, kui minu käest küsida. Selle tango valguses tundub tühine mistahes triumf, olgu see rahvuslik või isiklik. Ma ei õppinud kunagi tantsima, olles samavõrra häbelik kui kohmakas, kuid ma võisin kuulata neid kaeblikke helisid, ja kui kedagi polnud ligidal, liikuda nende taktis.
    • Joseph Brodsky, "Sõjasaak", tlk Joel Sang, rmt: "Koguja rõõm", Tallinn: Vagabund, 1996, lk 32 [Tango pealkiri on tegelikult "La Cumparsita"]


  • Inimesed on tihedalt nende ümber ja võib-olla sellepärast ei sobi jutt. Võib-olla ei sobi see sellepärast, et noore Sikusarve teemad kisuvad ikka kõrgemale, tähtede poole, kuid neiu Keetelik on maine. Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. Ta esitab talle "Kurba pühapäeva", mille pärast 30-ndatel aastatel üksi Budapestis end 26 meest üles poosid. Viis tema esituses ei meenuta mitte pidevat, tõusvat ja langevat kõverjoont, vaid üksikuid punkte, tortsatusi erinevatel nootidel ja kõlab umbes:
"Pää! Pää! Sa-tšuhh-lorts-kriuhka! Pää, pää, tan-mann-manala! Tramm, põmm, piits ja piinad! Pää, pää" jne. jne.
Laeva udupasun, mis praegu pea kohal iga paari minuti tagant annab hoiatavalt kumeda joru, on samast koolkonnast. lk 25 (ptk 3)
Vanamees kummardas elegantselt Iia, siis Riksi ees.
"Te lubate?"
"Mis mul lubada on," pomises Riks ja noogutas.
Iia ja Vanamees kadusid tantsijate hulka. Riks silmas aeg-ajalt tuntud kübara rohelist koonust ja Vanamehe ruudulist pintsakut. Ning iga kord, kui need esile ujusid, mõtles Riks närivast armukadedusest hoolimata, et see on sobiv paar.
Milline lõpmatu, pikk tango! Missugused kurvad oigavad helid! Milline üksindus... Riksil ei jäänud muud, kui vaadata inimesi kõrvallaudades. (lk 80, ptk 8)
  • Kuhu jäi ta soengu eriline võlu? Seda polnud enam olemas, sest siin oli paremaid. Kuhu jäi ta kaelasideme ainukordne elegants? See kahvatas teiste, paremate kõrval. Ta ei saanud ju rinnale kirjutada, et ta pilli mängib ja kusagil ei tööta; et tal on avar süda; et ta oli Muhu lõvi ja esimese klassi elukull. Elu murdlained, külmad ja sünged nagu mängitav tango, ründasid teda igast küljest. Ta isaisa ja isa ettevõtlik ja osav karakter jättis ta maha. Ta näole oli kirjutatud kõrvale jäetud kavaleri minevik, olevik ja tulevik. Aga tantsupeod on äärmiselt julmad ühes suhtes — nad ei salli õnnetuid nägusid. (lk 87, ptk 8)
    • Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963


  • Reisikutrid eemalduvad sadamast iga tunni tagant ühe ja sama tangoga ning võtavad kursi Pääsukese pesa poole. Kajakad saadavad neid. Ainult meduusid jäävad paigale lõdisema.
[---]
Juba jälle on möödunud tund. Jälle tulevad reisikutrid tangoga ja kajakatega ning lähevad jälle tango ja kajakatega. Ainult sültkehalised meduusid värisevad endisel kohal rannalähedases vees.
  • Lilli Promet, "Igatsus", rmt: "Lamav tiiger", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 66


  • [Rongis:] Kahvatu tütarlaps luges ikka veel. Madruse kohale istus noormees bajaaniga, teised poisid seisid.
"Lase tulla, rõõmsam on," ütles vurruline. Aga kahvatu tütarlaps kirtsutas nina. Bajaanimängija oli nii kuusteist aastat vana, juuksepuhmakas nagu tuulepesa, moekas sportülikond seljas. Ta pistis teeseldud ükskõiksusega käed läbi rihmade ning tõmbas akordi, laskis sõrmedel sihitult mööda klahve joosta ning jäi tähtsalt lage uurima:
"Võib ju kah," ning hakkas pärast omakombineeritud eelmängu laulma käheda murdeea häälega:
"Kui õrnalt läbi öö kõlab tango Notturno, oma unelmais viibin siis alati ma-aa …"
Kahvatu neiu naeratas esimest korda.
  • Lilli Promet, "Mõni tund ratastel", rmt: "Imelik raamat", Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 91


  • Moosekandid mängisid tangot ja sviitrites ning suusapükstes paarikesed nühkisid raskete saabastega parketti.
Andrej asetas käe Vanda piha ümber:
"Lähme tantsima!"
Punane ja sinine prožektorivalgus kompas nägusid, rätikutega tädid pigistasid selle ees pimestatud silmad kinni. Vandat valdas järsku tunne, et säärane õnn on liiga ühemõtteline. Ta on nii selge, et kaotab sisu ja põnevuse ega olegi õieti öelda enam õnn, vaid inerts. See oli väga ebameeldiv tunne ja Vanda peitis selle Andrej eest tema karvase, tubakast lõhnava sviitri sisse.


  • Raadios teadustati, et tuleb argentiina tango "Pistodatorge". Nimetus meeldis meile hullupööra ja me ei suutnud kuidagi ära oodata, kuidas see peale algab. Lõõtspill ja kitarr mängisid katkendlikult laulu, hakkisid akorde, nii nagu roomaks tõesti argentiinlane ja annaks pimedast kellelegi hoobi. Ma hüppasin püsti, hakkasin tangotaktis mööda tuba siiberdama ja turja ning õlgu väristades selle argentiinlase pistoda eest kõrvale põiklema. Teised vahtisid mind, ja kui laul oli lõppenud, väänlesime kaua aega naeru käes.


  • Tango oli hoopis teine asi. Proua Wordsworth'i eestvõttel hakati Newton Abbotis täiskasvanutele tantsuõhtuid korraldama ja koos teistega hakkasin ka mina seal tantsutunnis käima. Seal leidsin endale "tangosõbra" — noormehe, kelle eesnimi oli Ronald, perekonnanime ma enam ei mäleta. Vestlesime harva ega tundnud teineteise vastu vähimatki huvi — kogu meie tähelepanu oli koondatud ainult jalgadele. Meid oli üsna varakult koos tantsima pandud, olime mõlemad ühtemoodi vaimustusse sattunud ja koos tantsimine läks meil väga hästi.
    • Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, Tallinn: Sinisukk, 1996, lk 211


  • Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema päritolu kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate seisukohad näib, ei tango on kolme ajalukku kadunud tantsu — tangano, habaneera ja milonga hübriid. (lk 124)
  • Palju aastakümneid saatis tangot sündsusetu tantsu reputatsioon, mis oli suurel määral tingitud sellest, et teda tantsiti peamiselt äärelinna halva kuulsusega lõbustuskohtades. Siiski tungis tango 19. sajandi lõpul ka Buenos Airese salongidesse, kust 20. sajandi alguses levis Pariisi ja sealt juba teistesse maadesse. Aastatel 1912–1913 oli tango Euroopas moetantsuks nr. 1. (lk 124)
  • Tänapäeva tango erineb tunduvalt sajandi alguse tangost. Viimase paarikümne aasta vältel on tangorütm muutunud teravamaks ja katkendlikumaks. Muusikasse ilmunud staccato peegeldub ka tantsus. On kadunud standardtantsudele iseloomulik sujuvus. Tänapäeval tantsitakse tangot katkendlike, tihtipeale järskude liigutustega, mida põhjustavad pausid, liikumissuuna ootamatud muutmised, aeglaste ja kiirete sammude vältuse kontrastsus ning samuti tõusude, laskumiste ja kehakallutuste puudumine. Kõik need iseärasused kajastuvad ka tangovõttes, kõnnis ja jalgade töös. (lk 124-125)
  • Tango kõnd erineb tavalisest tantsulisest kõnnist sammu joonise, jalgade töö ja laadi poolest. Kõik kõnnisammud parema jalaga ette tuleb astuda parema õla juhtimisel diagonaalselt ette. Kõik sammud vasaku jalaga ette astuda vastandliikumise asendis, s. t. veidi parema jala ette risti. Kõik sammud vasaku jalaga tagasi astuda vasaku õla juhtimisel diagonaalselt tagasi, kuna kõik sammud parema jalaga astuda vastandliikumise asendis tagasi, s. t. veidi vasaku jala taha risti. Tango kõnniga pöördutakse alati pisut vasakule. (lk 126)


  • Neil väikestel suareedel oli meil alati lõbus, osalt seepärast, et ma armastasin tantsida ja Joe oli nii hea tantsija. Ta teadis alati kõiki moodsaid samme: muidugi valssi kui igihaljast lemmikut, kuid ka teisi nagu two-steppi, turkey trot’i, tangot (viimast kaht peeti üsna riivatuiks) ning toonast viimast uudismöllu, tantsu nimega "boston".


  • Onu poputas moori igasuguste pidusöökidega, ja kui mooril ka magustoidud ja tordid kõik läbi olid proovitud, palus onu ta tangot tantsima. Kunksmoor mõtles küll hädaliste peale, kes teda ootasid, ja ka Trummi peale, kellel hernesupp nüüd vist ammu valmis. Aga juba oli moor toredas pidutujus ja tangoviis meelitas nii vastupandamatu jõuga, et ta ei raatsinud tantsust loobuda.
"Ainult selle ühe tantsu," mõtles ta. "Korvi ei kõlba anda."
Onu osutus oivaliseks tantsijaks. Ta tegi mooriga selliseid nõksakaid pöördeid ja hoogsaid samme, et mooril käis külm jutt südame alt läbi ja kõik muu ununes sootumaks meelest. Moor oli tantsul nõtke kui osi ja kerge kui liblikas, tangorütm tuikas tal meelekohtades ja jalus. Kunksmoori jaoks polnud praegu peale tango mitte midagi olemas.
  • Aino Pervik, "Kunksmoor ja kapten Trumm", rmt: "Kunksmoor", Tallinn: Tammerraamat, 2011, lk 68-69


  • Toomas Schütz aga oli juba tegevuses: ta närvilised sõrmed tõmbasid ümbrisest plaadi (The Immortal Art of Fritz Kreisler) ta lülitas sisse poolhämaruse ja pakkus sidruniga teed. Olime siis kümnendas klassis. Kuulasime muusikapala tema hapras võlus (Albeniz: Tango in D Major), nurgas aga ahvatles meid paberist teater.
    • Mati Unt, "Via regia", rmt: "Valitud teosed", 2, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 72


  • "Ja mis laul sind trellide taha viis?" küsis lõpuks õemees.
"Üks vana tango, Adios Muchachos."
"Seda ma tean. Kaks punahuult ja punav Tarragona," ütles õemees rõõmsalt ja ümises meloodiat.
Dallow krimpsutas valuliselt nägu ja noogutas.
"Tango," ütles õemees rahulolevalt, "seda ma arvasingi. Muide ei mängita tangosid klaveril. Tango nõuab akordioni. See’p see ehk oligi, mis su kohtunikku nõnda vihastas."
Dallow jäi temaga päri. "Siis ma vähemalt teaksin, miks ma kaks aastat istusin. Aga kui see oligi mu süüdimõistmise sügavam põhjus, siis oli see igatahes kõige kallimalt makstud tango."
"Sa eksid," ütles õemees. Ta tõusis püsti ja kallas veel kord klaasid täis. Napsipudel käes, seletas ta: "Statistikast võid sa lugeda, et igal niisugusel vanal kurval tangol on rohkem enesetapjaid hinge peal kui kõigil selle maa hooradest neitsitel kokku." (lk 47)
  • "Kõik, mis ma öelda tahtsin, oli see, et me kartsime neid neetud tangosid. Ma panin väljasõiduülemale ette igal laupäevaõhtul kiirabiautoga pikkamisi läbi linna sõita ja kõikjal seal, kus mängitakse ülivaljusti neid vanu kurbi tangosid, uks sisse lüüa, et vahest veel õigel ajal peaaegu elutu keha nööri otsast alla lõigata. Mu ettepanek ei läinud läbi. Ülemus jäi endale kindlaks, et me takistaksime ainult mõne uue inimese sigitamist."
Tema naine kihistas naerda.
"Tango saatel?" küsis Dallow uskumatult. "See on välistatud. Selleks ei sobi tango üldse mitte. Ei, ei, tango mitte. Seda soodustavad Bachi "Brandenburgi kontserdid" ja Raveli "Bolero". Vastuvõetav on ka kohvikumuusika ja enamik Mozartit. Aga tango on võimatu. Tango saatel keppimine tekitab tõrkeid. Kas teie õpetaja teile seda ei õpetanud? Mida teile üldse õpetati?" (lk 47-48)


  • Õige mehe tunned ära selle järgi, kuidas ta tangot tantsib.
  • Tangos ununeb kõik, kogu valu lakkab, saaks ainult tantsida, tantsida …
  • Sest tango on igavene. Tangot õpib inimene mitte ühe tunni, vaid terve elu. Õppetund kestab terve elu. Kes ei oska tantsida tangot, see lõpuks nagu polekski elanud.
  • Bo tango jest wieczne. Tanga się człowiek uczy nie na jeden sezon, lecz a całe życie. Całe życie trwa sezon. Kto nie umie tańczyć tanga, ten w ogóle jakby żyć nie umiał.


  • Me tantsisime nüüd juba tangot, kui ma äkitselt nägin enda kõrval Levinit. Mitte-tantsija kohta sai ta liigagi hästi hakkama, ja aina vulgaarsemaks muutuv Margot andis erootilise performance’i. Kogu mu rõõmus meel haihtus.
    • Ingrid Noll, "Apteeker", tlk Piret Pääsuke, Tallinn: Eesti Raamat, 2001, lk 55


  • Paljud küsivad, mis on elu mõte. Mina tean: see on tango. (lk 5)
  • Olin näinud filmidest, kuidas argentiinlased tangot tantsivad. Selle keerukus ajas külmavärinad peale. Minu meelest tegi Toivo Kärki õige otsuse, kui ühendas juba jätkusõja positsioonisõja ajal — kui tulevahetust parasjagu ei olnud — Vene romansi ja Saksa marsi Soome tangoks. Ma tahan tantsupõrandal rütmiliselt kõndida. Kõndida! (lk 5)
  • Tantsupõrandal kõndida suudavad kõik, nii mehed kui ka naised, aga minule meeldib ainult tangokõnd. See on eriline tantsimise viis. Seda peab harjutama. See kas tuleb välja või ei tule. Arvestades, kui paljud abielud on alguse saanud tangokõnnist, tuleb see välja paljudel. Soomlase rütmitaju on aga keskmiselt nii halb, et kui suur trumm ei löö takti, siis soomlane ei suuda tantsida. (lk 7)
  • Ma ei lähe orkestri bassimängijale ütlema, et ta mängib valesti. Ma kannatan ja vaikin, sest tango rütm on elus kõige tähtsam. Kui soomlased ei oleks hakanud maršeerima — nagu Toivo Kärki olevat omal ajal öelnud — tangot alates 1940. aastate teisest poolest, kuidas siis väikesel soome rahval läinud oleks? Me poleks saavutanud sündivuse tippu aastal 1947. Siis sündis 108 168 uut soomlast. (lk 8)
    • M. A. Numminen, "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi, Jõeääre (Raplamaa): Lorem Ipsum, 2014


  • Mis kõike ta sel hullul aastal välja mõtles? Ta laulis "Dipolis" M. A. Nummise laulu Uuno Kailase tekstile "Olen kala võrgu silmas". Numminen tegi toreda tango, aga laulja ei osanud seda laulda. Numminen andis suure lahtise kettaga magnetofoni, millega Pentti pidi harjutama. Ta ei osanud makki kasutada. Kui koju jõudsin, istus Pentti oma toolis, kümnete meetrite kaupa magnetofonilinti ümber mähitud. Lint oli end äkki lahti kerima hakanud.


  • Kas Ville-onu sureb 27-aastasena nagu Jim Morrison?
  • Ei, ma muutsin just oma ametinimetuse meelelahutajaks, nii et mu eesmärk on leida töökoht praamil, mis sõidab Stockholmi ja Helsinki vahet, ning seal tangot laulda.
    • Ville Valo, intervjuu lugejate küsimustega: Suosikki, 1998


  • Pärast lõunat hakkas haridusmajas mängima meesvangide orkester. Pärast kohustuslikku laulu kodumaast kostis meie lemmiktango "Besame, besame mucho..." Sumeda tenoriga laulis seda nooruke hispaanlane, keda hüüti Vahtrakeseks.
Ma teadsin teda juba Moskvas — olin teda märganud konservatooriumis ja tantsupidudel. Väike ja elegantne noormees, vurrukesed nina all. Nüüd laulis ta õrnalt ja joovastavalt, igast noodist kõlas igatsus Hispaania ja vabaduse järele.
Vahtrake oli üks neist hispaania lastest, kes järelemõtlematult olid usaldanud Nõukogude Liitu. Vangi pandi ta katse eest Madridi tagasi pääseda. Ta lamas juba suures kohvris lennujaama pagasiruumis. Pagasi lennukisselaadimise ajal tõsteti kohver tükiks ajaks püstiasendisse, Vahtrake seisis seal pea peal, jalad püsti. Veri valgus pähe, ta hakkas karjuma. Ta sai kümme aastat.


  • Tantsijad tammusid õigeid samme teadmata ebakindlalt koha peal. Kuid üks paar liikus nende vahel kiskjalikus asendis sihikindlalt ringi, ettesirutatud käed koos nagu mõrtsukaliku galeooni pukspriit. Lava ääres pöörasid nad tavalisi anatoomiaseadusi eirava jäsemeliikumise saatel ümber ning hakkasid uuesti viltuselt rahvasummale lähenema.
"Kuidas seda kutsutakse?"
TANGO.
"Kas selle eest võib vangi minna?"
MA EI USU.
  • Terry Pratchett, "Vikatimees", tlk Kaaren Kaer, Tallinn: Varrak, 2002, lk 296


  • [Niiske von Lipwig iseenda kohta:] [T]ema jaoks oli tööülesannete delegeerimine sama keeruline kui tangotantsimine austrite jaoks.
    • Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2010, lk 243


  • Kui me sellest juba räägime, siis ma tahan jutustada veel natuke Soomest. Meil on vist rohkem põhjapõtru kui üheski teises paigas maamuna peal. Oluline osa alkohoolikuist ja tangohuvilistest kuulub samuti meile. Igaüks, kes on veetnud Soomes talve, mõistab, kust tuleb üleüldine joomarlus. Tangosõpradele õigustust ei ole, kuid nemad kogunevad õnneks peamiselt väikelinnadesse, kuhu võib ka mitte ronida. (lk 31)




  • Milonguero[1] kõige tähtsam anne on võime panna naine särama. Pole mõtet teha palju samme, nii et naine sulle lihtsalt järele tuleb. Tango on nagu iga tegevus päriselus. Tango mõte on igaühe enda iseloomus.
  • Tango on seltskonnatants, lihtrahva tants. Mis mõtet oleks õpetajate juures õppimisel, kui me kõik õpetaksime sedasama? Selles seisnebki tango võlu: igaühe juures leiad sa erineva iseloomu ja stiili.
  • Tango iva on tunnetes ja tundlikkuses, muidu jääb sellest ainult võimlemine. Sa võid teha ära kõik sammud, aga neis peavad olema eheda tango tunded ja tundlikkus.
  • Tango on nagu kirjakirjutamine: sel on algus, laused, komad, punktid ja lõpp. Kui sa teed kogu aeg figuure ja giro'sid, ei näe inimesed midagi ja sellepärast ongi olemas kõndlihtrahva leiutis. Lihtrahva tantsus, nagu tango seda on, on kõik kuulsad paarid kasutanud kõndi ja nad kasutavad seda pidevalt. Tango toetub maapinnale, see on põranda hellitamine. See on jalapäka tugi keharaskusele, otse teljel ja kumbki tantsija omaenda teljel. Kui sa paned õpilased alguses kõndima, siis nad tüdinevad ja tahavad õppida üha uusi samme, et nendega tantsusaalis uhkustada. Nii et sa pead alguses sattuma õpetaja otsa, kes ütleb sulle: "Ei. Vaata. Sa pead kõndima. Kõigepealt kõnni."
  • Sammuga ei tohi kunagi kiirustada. Seda tuleb nautida, lasta sel kesta, püsida selles. Minu arvates on palju huvitavam teha samm ja peatuda - mitte päriselt seisma jääda, vaid pidada paus ja natuke aega mitte midagi teha. Kõigepealt lihtsalt hetke nautida. Minu meelest kiirustavad paljud inimesed, sest nad ei tea, kuidas mitte midagi teha, just eimidagitegemine on see kõige keerulisem.
  • Tango ei ole meessoost, see on paar: viiskümmend protsenti meest ja viiskümmend protsenti naist. Isegi kõige tähtsama sammu, "kaheksa", mis on tango süda, teevad naised. Ükski teine populaarne tants ei jõua samale tasemele kehade vahelises suhtluses: emotsioon, energia, hingamine, embus, südame pekslemine. Nõiaring, mis teeb võimalikuks improvisatsiooni.
  • Tangos tunnetame teineteist embuse kaudu.


  • Kui ma sel õhtul lugesin, tuli Lind minu tuppa ja ronis minu juurde voodisse. Üheteistkümne ja poole aasta vanusena oli ta oma ea kohta väikest kasvu. Ta surus oma väikesed külmad jalad vastu mu sääremarja. "Jutusta midagi isast," sosistas ta. [---] "Kas talle meeldis tantsimine?" küsis Lind. Mul ei olnud õrna aimugi, kas isale meeldis tantsida, aga ma vastasin: "Ta jumaldas tantsimist. Ta oskas isegi tangot. Ta õppis seda Buenos Aireses. Tema ja ema tantsisid kogu aeg. Ta lükkas kohvilaua seina äärde ja tantsis üle kogu põranda. Ta tõstis ema õhku, kallutas teda ja laulis talle kõrva."


  • [Al Pacino kuulsa tangostseeni kohta filmis "Naise lõhn":] See polnud päris tango … Seda filmiti ainult ülaltpoolt vööd. See oli nagu need tüübid, keda õpetatakse vesternis ratsutama ja sa näed, et nad ei oska ratsutada. Nad lihtsalt võtsid kiirkursuse, et vesternis mängida. Sa ei saa pelgalt kiirkursuse järel filmis tangotantsijat mängida.





  • Hans organiseeris meile Rappelisse tantsukursused — ütles, et üks õige naine oskab ennast tantsupõrandal liigutada. Õppisime tangot ja rumbat, valssi ja fokstrotti. Eriti meeldis mulle tango. Tantsutundides imetlesin nõtke pihaga õpetajannal, eriti kui ta oma sügavpunases kleidis meile näitas, kui voogavalt ja kirega saab tantsida. (lk 112-113)
  • Ants tuligi. Ta sõi suppi ja kiitis, haukas värsket leiba ja kiitis, määris omatehtud võid paksult peale ja kiitis. Kuulasime muusikat. Ta võttis mu tantsima ning tegime ühe hoogsa tango. Ants oli vaimustatud. Ei läinud kaua, kui ta mind suudlema hakkas, riided seljast nööpis ning veetsime koos kuuma ja kireküllase öö. (lk 121)


  • Ka salsavaimustus hääbub peagi, nii et võtan ette kizomba. Selle tantsuga ei jõuagi mul vaimustust tekkida, sest armun juba Argentina tangosse, mis pole tants, mille põhielemendid omandaks paari tunniga. Oo ei, kaugel sellest. Tantsutundidega alustasin ülikoolis ja esimesed pool aastat ei püsinud püstigi. Mis seal nii rasket saab olla, imestate. Tundub nagu tavapärane kõndimine, aga ei, kaugel sellest. Argentina tangos peab naine liikuma selg ees ja ühel varbal tasakaalu hoides. Mitu korda lõppesid mu esimesed tantsuõhtud vägagi ebaromantiliselt … (lk 189)
  • Märkan kaugelt lähenevat noormeest. Hästi uhke hoiakuga, pikk ja graatsiline. "Kas ma võin teid paluda?" küsib ta."
"Jah, muidugi, aga ma pean hoiatama, ma olen veel algaja."
"Oh là là! No võime vast ikka proovida, mina olen tantsuõpetaja." Tema ilmselgelt pettunud näost hoolimata mu süda rahuneb, sest õpetaja peaks küll oskama juhtida ja aidata. Võtan poosi ja hakkame tantsima. Tundub, et partner ei ole algajale nõus allahindlust tegema, alustades kohe kiiret ja pikasammulisi pöördeid täis tantsu. Proovin kuidagi sammu pidada, silmades siiski paanika. Ja äkitselt saab tõeks mu suurim hirm — ma vahetan jala vales kohas, mees komistab ja me lendame mõlemad tantsupõrandale pikali. "Oh là là, purjus inimesed on siin keelatud"; "Millised matsid!"; "Kaduge minema!" — selliste väljendite saatel poetan argliku "palun vabandust" ja üritan vehkat teha. Mu tantsupartner ei kavatse samuti mu peale halastada: "Mitte kunagi jalga vahetada ja üldse mitte kunagi tulla tantsima, enne kui oskad!" (lk 190)


Aknast kuuldud jumaliku meloodia asemel voolas sealt aga ähvardavaim ja traagilisim klaveripaladest: "Sünge pühapäev" ehk "Enesetapjate tango" …
Mul käis külm jutt südame alt läbi.
"Millest selline loovalik?"
"Mida sa silmas pead?" küsis Richard üllatunult, "mängisin ju süütut "Donna Clara" tangot."
Ta mängis veel mõned taktid. Mina aga kuulsin ainult seda neetud pühapäeva!
Klaver mängis mulle üht ja Richardile teist pala. Kahjurõõmsalt ja kavalalt nagu armukade naine.
  • Ave Taavet, "Pianist ja armukade klaver", rmt: "Valerahategija", Tallinn: Kultuurileht, 2020, lk 79


Film[muuda]

  • Tangos ei ole vigu, Donna. Mitte nagu elus. See on lihtne. Just sellepärast on tango nii võimas. Kui sa teed vea, ajad kõik sassi, siis lihtsalt lase edasi.
    • Kolonel Frank Slade filmis "Naise lõhn" ("Scent of a Woman", 1992; tegelast kehastas näitleja Al Pacino)


Luule[muuda]

Ja ta tantsib mulle. Rinnalt kukub sõlg,
sulab tango takti nõtke piht ja puus.
Peagi siidist vabaneb ta läikiv õlg,
tõugatuna laualt puruneb üks kruus.
Tantsi, tantsi veel, et kestaks hull neuroos,
et me naerdes kustuks Lethe jäises voos.


Kuis teisiti mõelda
ma suudakski siis,
kui südameis kaigub
suur sõnatu viis,

mis ütleb, et ikka
sa minule jääd,
mu rõõm ja mu saatus,
mu sõbrake hää!

  • Ilmi Kolla, "Tango", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 120


Öö süütas tuled restoranis,
meid võlus kirglik tangoviis.
See õhtu alusmüüri pani
me armutunnetele siis.
...
Öö oli helde. Tango võlus,
kuldveinist sädeles mul klaas,
kuid tunne, mis ei leidnud sõnu,
ei olnud teesklus ega fraas.

Kui suur fontään, mis õnne pillub,
nii võrrelda ma seda saan.
Võib-olla homme jäävad killud,
kuid täna sind ma armastan.

  • Ilmi Kolla, "Laule Kutile" I, rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 158


Nutke
oma hurtsikuis, narrid,
hulluks rõõmuks kitarril
puhkeb rohtlaante öö.
Kui veri kohiseb,
üheks kõmisevaks hetkeks ma
tohin võimatut uskuda...
ja siis taas tuleb päev.

  • Linda Ruud, "Tango", rmt: "Naera, Kassandra", 1973, lk 31


Sääl mängisid klarnet ja metsasarv,
sääl purpurtigusid maabus üks parv,
näis purpuri värvi sääl maagi.
Neid ligines loodest suur leegion,
nii palju neid vaevalt keegi on
koos korraga kunagi näinud.
Ent tema? — Ta veel ei näinud!
Ta tantsis tormlikku tangot.
Fokstrotti ja padespaani.
Ta põlvede nõtk vetrus maani.
Too ilus poiss tantsis tangot.
Ja kargas kaerajaani.

  • Hando Runnel, "Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani" kogust "Punaste õhtute purpur" (1982), lk 6


jääkülmalt su silmad naeravad jah sina olid targem ja teadsid
tango sigaretisuitsune meie juba teame kõik
tead sa kuidas lõhnavad märjad kindad lumememm
sa oled nagu muusika sa nutad ja mina ei oska sind
lohutada see on suurte valu
mu juukseid püüavad su tillukesed käed ja juba sa naerad

  • Krista Kajar, "*Kunagi ei saa tagasi neid silmi...", rmt: "Omaenese ukseni", 1982, lk 37


Nagu kass tuli kõrvusse tango.
Samba vilgutas käpa seest küünt,
liibus, lõhnates pehmelt kui mango,
nii et jõnksatas kogu su süüm.

  • Arvi Siig, "*Tummad traalerid tukkusid sadamas....", rmt: "Püha argipäev", 1983, lk 64


Ma ei oska sind koost lahutada
Mure pole meile võõras olnud
aga rõõmu kohta
võib pärimatagi jätta
Ich hab' an Dich gedacht
als der Tango Notturno.,.
laulab pime mees
üle kauge aja


Linn rebeneb,
sinine sära tulvab tänavaile,
ultramariin, sädelev meri,
pihustub vahuks
valgetel küütlevail päevavarjudel.
Õhtul tantsusaalis tango,
väikese linna kohvikumuusikat.

  • Aime Hansen, "Linn rebeneb", rmt: "Kalade kuninga maa", 1986, lk 15


Kolm tantsu järjest me tantsime Gorbaga, sammude müdinast väriseb maa
Ja mausoleumistki isake Lenin tuleb me keerutamist vaatama
Tantsime tangot me põsk vastu põske, mu käe all diktaatori matsakas puus
Tantsime tangot me Punasel Väljakul laupäeva õhtul kell kuus

  • Villu Tamme, "Tango Gorbatšoviga", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 72


Öösel on kõik kassid hallid,
aga nemad on päeval ka,
hulguvad kappide otsas ja
kaugemais põrandapragudes;
püüan küll, aga
kätte neid ikka ei saa.
...
Öiste taksovalguste saatel
tantsivad tangot mu kardinais,
püüavad unenägusid,
eelekspressiivsed gigandid.

  • Maria Lee, "Kardinakassid", rmt: "Äramõte", 2007, lk 40


Lõuna on lõppematu tango,
lumm, tõotus,
kutse ja volikiri.
Nii kiirgav ja sinine
on tema meri,
nii kirglik ja kuumav ta veri.

  • Livia Viitol, "Põhi ja Lõuna" kogus "Ebavere mäel" (2018), lk 24


Sõbrad ööliblikad
magagem maha kõik valged ja vabad päevad
koligem kolmandasse maailma
ja tantsigem ööhakust otse talve südamesse
talve mis algab nagu tango ja lõpeb nagu kartulivagu
talve mille tornikellad löövad
igavesti
mind sinult üle

  • Kristiina Ehin, "* Sügis on alanud" kogus "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018), lk 78

Viited ja märkused[muuda]

  1. Milonguero (hisp. k) on mees, kes tantsib pidevalt tangoõhtutel ehk milongadel. Naissoost tangotantsija on milonguera.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel