Kummardus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Proosa[muuda]

  • Isand Hernes, kes oli küla advokaat, oli vististi kogu aeg ukse taga luuramas, iga hetk valmis kutse peale ilmuma, sest ta kargas kusagilt välja nagu hernes kaunast. Iga kord, kui Tomat külla ilmus, kutsus ta ikka advokaadi, et oma õigust seaduseparagrahvidega maksma panna.
"Siin ma olen, kõrgeausus! Teie teenistuses," kogeles Hernes sügavasti kummardades ja hirmust rohetades.
Aga ta oli nii tilluke ja varmas, et ta kummardust keegi tähelegi ei pannud. Kartusest kasvatamatuna paista lõi isand Hernes kukerpalli ja siples nüüd jalgadega õhus. (lk 16)


  • "Aga kõigepealt tuleb meil Tarule austust avaldada," ütles Vanaema. Ta ütles seda selgesti tuntava suure T-ga.
Pikemalt mõtlemata tegi Esk kiire kniksu.
Vanaema käsi laksas talle vastu kukalt.
"Kummarda, ütlesin ma sulle," sõnas ta ilma vihata. "Nõiad kummardavad." Ja ta näitas ise ette.
  • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik, Varrak 1999, lk 42

Luule[muuda]

kased kummardusid sügavalt

arvasin et mulle ma ei märganud
et samal päeval ümberringi kahvatasid puud

keegi mu selja taga seisma jäi
mõtles veidi ja kummargil päi

ütles ise endale head teed
pöördus otsides tagasiteed

lilli pidi ta läkski siis
ärganud liblikad ühes viis

  • Viiu Härm, "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37