Aleksander Kurtna

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksander Kurtna (kuni 1935 Aleksander Kurson) (20. oktoober 1914 Räpina – 31. jaanuar 1983 Tallinn) oli eesti tõlkija ja polüglott. Kurtna valdas juba noorena suurepäraselt vene, ukraina, poola, saksa, itaalia ja ladina keelt ning mõistis prantsuse, inglise, uuskreeka ja soome keelt. Kokku olevat ta mõistnud 26 keelt.


Tõlkeid[muuda]

Poola keelest[muuda]

  • Bolesław Prus. "Nukk". (2 köidet). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
  • Jerzy Andrzejewski. "Kuldne rebane" (novelle). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade kirjastus, 1958 (Loomingu Raamatukogu nr 15)
  • Juliusz Słowacki. "Maria Stuart" (ajalooline draama). (koos Ain Kaalepiga). Tallinn: Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 (Loomingu Raamatukogu nr 46)
  • Stefan Żeromski. "Kodutud". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960
  • Jarosław Iwaszkiewicz. "Kuuldud jutustusi". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 (Loomingu Raamatukogu nr 24)
  • Leon Kruczkowski. "Vabaduse esimene päev". Draama 3 vaatuses. Tallinn: Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1961 (Loomingu Raamatukogu nr 10)
  • Stanislaw Dygat. "Käsualuse kättemaks" (novellid). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 (Loomingu Raamatukogu nr 5)
  • Maciej Patkowski. "Skorpionid". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963 (Loomingu Raamatukogu nr 40/41)
  • Edmund Niziurski. "Marek Pieguse uskumatud seiklused". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • Sławomir Mrożek. "Elevant" (novellid). Tallinn: Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1964 (Loomingu Raamatukogu nr 37)
  • Sławomir Mrożek. "Tango". Draamateos kolmes vaatuses. Tallinn: Perioodika, 1967 (Loomingu Raamatukogu nr 17)
  • Jerzy Broszkiewicz. "Suur, suurem, kõige suurem". Tallinn: Eesti Raamat, 1966
  • Maria Dąbrowska. "Külas on pulmad" (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Jan Brzechwa. "Pan Kleksi akadeemia. Pan Kleksi reisid". Tallinn: Eesti Raamat, 1968
  • Jacek Bochenski. "Tabu". Tallinn: Perioodika, 1969 (Loomingu Raamatukogu nr 35/36)
  • Stanisław Jerzy Lec. "Sugemata mõtted". (koos Arvo Valtoniga). Tallinn: Perioodika, 1977 (Loomingu Raamatukogu nr 48)
  • Adam Bahdaj. "Matk naeratuse eest". Tallinn: Eesti Raamat, 1971
  • Anna Kamienska. "Nonpariisis ja kusagil mujal". Tallinn: Eesti Raamat, 1972
  • Andrzej Piwowarczyk. "Lahtine aken". Tallinn: Eesti Raamat, 1973
  • Janusz Przymanovski. "Neli tankisti ja koer". Tallinn: Eesti Raamat, 1974
  • Wiktor Woroszylski. "Sinustki võib saada indiaanlane". Tallinn : Eesti Raamat 1975
  • "Poola muinasjutte". Tallinn: Eesti Raamat, 1976
  • Jerzy Broszkiewicz. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust: väljavõte vanast kroonikast" (näidendid). Tallinn: Perioodika, 1979 (Loomingu Raamatukogu nr 9/10)
  • Janusz Korczak. "Kuningas Macius Esimene". Tallinn: Eesti Raamat, 1982
  • Janusz Korczak. "Kuningas Macius üksikul saarel". Tallinn: Eesti Raamat, 1984
  • Jarosław Iwaszkiewicz. "Inglite Joanna". Tallinn: Perioodika, 1984 (Loomingu Raamatukogu nr 6-8)

Bulgaaria keelest[muuda]

  • Andrei Guljaški. "Avakum Zahhovi seiklused". Tallinn: Eesti Raamat, 1971
  • "Bulgaaria muinasjutte". Tallinn: Eesti Raamat, 1973
  • Anastas Pavlov. "Täitsamees: jutustus ühe tänava poistest". Tallinn: Eesti Raamat, 1976
  • Jordan Radičkov. Püssirohuaabits. 1978 (Loomingu Raamatukogu nr 9/10)

Sloveeni keelest[muuda]

  • Ciril Kosmač. "Ballaad pasunast ja pilvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1982


Serbohorvaadi keelest[muuda]

  • Slavko Kolar. "Migudac ehk arguse apoloogia". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963 (Loomingu Raamatukogu nr 13)
  • Ivo Andrić. "Janu" (novellid). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1961 (Loomingu Raamatukogu nr 22)
  • Ivo Andrić. "Sild Drina jõel". Tallinn: Eesti Raamat, 1967

Saksa keelest[muuda]

  • Max Frisch. "Härra Biedermann ja tulesüütajad" (kuuldemäng). Tallinn: Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1961 (Loomingu Raamatukogu nr 48)
  • Friedrich Dürrenmatt. "Avarii. Sügisõhtul". 1960 (Loomingu Raamatukogu nr 42)
  • Friedrich Dürrenmatt. "Füüsikud" (komöödia kahes vaatuses). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964 (Loomingu Raamatukogu nr 14)
  • Friedrich Dürrenmatt. "Herakles ja Augeiase tall" (komöödia). Tallinn: Perioodika, 1981 (Loomingu Raamatukogu nr 6)

Uuskreeka keelest[muuda]

Nikos Kazantzakis. "Alexis Zorbas" (koos Astrid Kurismaaga). Tallinn: Eesti Raamat, 1975


Itaalia keelest[muuda]

  • Alberto Moravia. "Rooma novelle". Tallinn: Eesti NSV Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1957 (Loomingu Raamatukogu nr 7)
  • Vasco Pratolini. "Vaeste armastajate kroonika". (Värsid tõlkinud Jaan Kross). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
  • Carlo Montella. "Kiri Giuliale" (jutustused). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 (Loomingu Raamatukogu nr 19)
  • Luchino Visconti (jt). "Rocco ja tema vennad" (filmistsenaarium). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 (Loomingu Raamatukogu nr 11/12)
  • Giuseppe Tomasi di Lampedusa. "Gepard". Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Luigi Pirandello. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Tallinn: Perioodika, 1967 (Loomingu Raamatukogu nr 47/48)
  • Luigi Pirandello. "Heinrich IV" (tragöödia 3. vaatuses). Tallinn: Perioodika, 1974 (Loomingu Raamatukogu nr 42/43)
  • Italo Calvino. "Olematu rüütel". 1964 (Loomingu Raamatukogu nr 51/51)
  • Italo Calvino. "Parun puu otsas: meie esivanemad". Tallinn: Eesti Raamat, 1971
  • Curzio Malaparte. "Kriket Poolas" (novellid). Tallinn: Perioodika, 1976 (Loomingu Raamatukogu nr 38/39)
  • Gianni Rodari. Cipollino seiklused. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
  • Italo Svevo. "Kaks novelli". Tallinn: Perioodika, 1975 (Loomingu Raamatukogu nr 27)
  • Italo Svevo. "Zeno südametunnistus". (järelsõna: Jüri Talvet). Tallinn: Eesti Raamat, 1976
  • Leonardo Sciascia. "Igati". Tallinn: Perioodika, 1979 (Loomingu Raamatukogu nr 23/24)
  • Federico Fellini. "Tonino Guerra. Amarcord". Tallinn: Perioodika, 1981 (Loomingu Raamatukogu 4/5)

Rumeenia keelest[muuda]

  • Petru Dumitriu. "Tormikajakas". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
  • Lucia Demetrius. "Viimane tauber". 1963 (Loomingu Raamatukogu nr 27/28)
  • Francisc Munteanu. "Raidkujud ei naera iial". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

Moldaavia keelest[muuda]

  • Ion Drutse. "Ühe doina jälgedes". 1963 (Loomingu Raamatukogu nr 18)
  • "Moldaavia muinasjutte". Tallinn: Eesti Raamat, 1975

Retoromaani keelest[muuda]

  • "Retoromaani muinasjutte: Šveits". Tallinn: Kunst, 1979

Prantsuse keelest[muuda]

Hispaania keelest[muuda]

  • Miguel de Cervantes Saavedra. "Salamanca koobas" (vahemäng) ja "Imeteater" (vahemäng). Rmt: Hispaania pärand. "Kuldajastu" komöödia August Sanga ja Aleksander Kurtna tõlkes. Toimetaja Jüri Talvet. Tallinn: 2004. Sari "Suur maailmateater".

Tema kohta[muuda]

  • Enamik inimesi kutsus Kurtnat — tema poolenisti poola orientatsiooni tõttu — "paniks". Lihtsalt Kurtna ütlesid ametiisikud või need, kes teda lähemalt ei tundnud või ei sallinud. (Vaenlastest ei saanud nii värvikal tegelasel puudust olla.)
  • Pan oli keskmist või lühemat kasvu, kõhukesega, natuke isegi lihtsameelse näoga, kuhu ootamatult sugenes rõõmus kaval naeratus. Ta näis armastavat häid riideid ja erksaid värve nagu üks tubli isaslind kunagi: mäletan, kuidas tal oli seljas oranž mohäärist džemper, millega ta natuke meenutas ilusat päevakoera.
  • Pan oli tõeline renessansiinimene, kõva naistemees, veel kõvem napsimees, aga esmajoones klassikaline vaimurüütel. Ta oli sünnipäraselt keelteandekas ja oskas suuremal või vähemal määral (mõne teatmeteose järgi) kahtekümmend kuut keelt. Ta oli muide üks väheseid, kui mitte ainuke (vähemalt mina pole rohkem kohanud) inimene Eestis, kes tollal oli suuteline ilma ettevalmistuseta ladina keeles peokõnet pidama.
  • Kurtna töövõime oli imekspandav. Tema tõlkijakarjäär kestis ainult pisut üle veerandsajandi, aga selle jooksul vahendas ta kaugelt üle saja näidendi ja natuke alla saja raamatu. Endastmõistetavalt varustas ta oma tõlked järelsõnaga. Peale selle tegi ta mitmes kinoklubis poola ja itaalia filmide elavtõlget, tihti tegelaste teksti omapoolsete mahlakustega vürtsitades ja sellest silmanähtavat lõbu tundes.
  • Kuigi pan oli polüglott, ei osanud ta oma elukäigu tõttu ühtki keelt perfektselt, s. t. emakeele tasandil. Ka tema kirjalik eesti keel oli krobelisevõitu. Seepärast vajas ta kaasautorit või varitoimetajat, kes teksti kohendaks. Selleks isikuks oli tal pikki aastaid Asta Hameri. /---/ Neil oli kindel taks: viis rubla poogna eest (mis oli odav) ja veini sinna juurde "niipalju, kui kulub".
    • Mihkel Mutt, "Esimest korda "Loomingusse"". Looming 1/2011

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg