Viis

Allikas: Vikitsitaadid
Paul Sérusier, "Gobelään (Viis kudujat)" (1924)
Maria Evestus, "Viis punamütsikest I" (2013)

See artikkel räägib 5-st. Viisi kohta loe artiklist Meloodia.

Viis on arv ja number, mis täisarvuna järgneb neljale ja eelneb kuuele. Viis märgitakse araabia numbriga 5 ja Rooma numbriga V.

Piibel[muuda]

  • Ja Taavet pani tema mõõga enesele riiete peale vööle ja katsus kõndida, ta ei olnud ju nendega harjunud; aga Taavet ütles Saulile: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” Ja Taavet võttis need oma seljast ära.
40 Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu.


  • Nemad aga ütlesid talle: „Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.”
18 Aga tema ütles: „Tooge need mulle siia!”
19 Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.
20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.
21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

Luule[muuda]

Impeerium on lääne poole teel.
On neli vaatust juba läbi saand
ja viies jäänud lõpetada veel.
On aja õilsaim võsu viimane.

  • George Berkeley, "Värsid väljavaatest viia Ameerikasse kunste ja õpetust" ("Verses on the Prospect of Planting Arts and Learning in America", 1726)


Kus me lähme kolmekesti,
üle välja viiekesti?
Läheme Loojale loole,
Maarijale heinamaale,
Looja loogu võttemaie,
Maari heina niitemaie.

  • Eesti rahvalaul "Kus me lähme vasta ööda", üles kirjutatud Palamusel


Vanasõnad[muuda]

  • Hädas leiab inimene viis nõu.
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal.
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
  • Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma.
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel