Hein

Juuni. Heinategu. Très Riches Heures du duc de Berry, 15. sajand

Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

• Ülikoolis kohtasin veel teisigi inimesi, kellel oli allasurutud veisekasvatustrauma, see tähendab, et nad ei käinud malevas ja ootasid suve teatud raskesti sõnastatava õudusega. Me olime omamoodi heinaautistid, kelle vaimse sättumuse alustalad kujunesid välja äärmise vaimse deprivatsiooni seisundis, kus elu kulges hangu ja reha ähvardavas varjus. Võimalik, et siin on isegi mingisugune seos ärkamisajaga. /---/ Haridus oli ainus aktsepteeritud võimalus pääseda eluaegsest sunnitööst, keda selline elu loomu poolest ei inspireerinud. Ärkamisaeg sündis suuresti heinatraumast, see oli omanäoline rehabilitatsiooniprogramm, mille käigus tekkis terve rida ennenägematuid asju, teiste hulgas ka Eesti riik.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika" Välgi metsad, 2015

• Tee heina, kuni päike paistab.
  • Miguel de Cervantes, "Don Quijote" (1605-15), I osa, III raamat, ptk 11

• Hein lõhnab hobustele teisiti kui armunuile.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48

Suur Heinaline meie maile jõudis,
paisjärvel põlend pajju sidus paadi.
Kes teab, kui pika maa ta maha sõudis,
teab mitmest varavalgest saadik
...
Helk tera lõikab jalalt niisket rohtu.
Arg värin läbib kõrget pilliroogu,
lind paiskub lendu. Äkki tajun ohtu:
Suur Heinaline hõikab võtma loogu

• Aivo Lõhmus "Suur Heinaline", 1975 ("Sõnarine. Eesti luule antoloogia", koostanud Karl Muru, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 427)

Vanasõnad

• Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib.
• Heinamaa on põllu peremees (ema).
• Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu.
• Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna.
• Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
• Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel.
• Vana inimene ja heinakoorem on üks.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929