Mine sisu juurde

Pilliroog

Allikas: Vikitsitaadid
Laurits Andersen Ring, "Pärastlõuna soos" (1910)
Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) pillirool
Emmy Thornam (1852-1935), "Pilliroog järve kaldal", s.d.
Henny Deppermann (1860-1942), "Jamno järv", s.d.

Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv veelembene taim, Eesti suurim kõrreline. Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjaliks ja punumistöödeks.

Piibel

[muuda]
  • Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
2 Ja naine jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.
3 Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.


või sirgub pilliroog ilma veeta?


  • Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide kuningas!"
30 Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.


  • Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: "Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!"
37 Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.

Proosa

[muuda]
  • Inimene pole muud kui pilliroog, nõrgim looduses; aga ta on mõtlev pilliroog. Tema hävitamiseks pole tarvis, et kogu maailm haaraks relvad; tema tapmiseks piisab aurust, veetilgast. Aga kui universum ta hävitaks, oleks inimene oma tapjast ikkagi ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest universum on temast üle, aga universumil pole sellest aimugi.


  • Viivitades rändasime kõrge rootihniku kõikuvate löövide all. Huviga silmitsesime iga liikuvat lehte, iga painutatud pillirooputke. Iga roog tundus hingestatud olendina. Ilmekalt kooldudes sooritasid nad meile tervituskummardusi. Nende lehed tundusid elavate sõrmedena, mis silitasid meie käsi, paitasid meie põski, torkasid meie kõrvu, et me paremini kuuleksime nende sosisklevat laulu, õrna igatsevat ja kaunist.
    • Johannes Piiper, "Kuressaare Suurlahel" [8. august 1922], rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest" (1975), lk 117-118

Luule

[muuda]

/---/
Ei mälesta muud kui kallistuste hoogu,
noore vere põhjani vapustatud voogu
ja kirgedes painduvat pilliroogu -
tuli, kadus kui väehulk lippudega.

  • Gustav Suits, "Tuulispää". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, lk 59


Seal äkki katkeb ta lennuhoog,
mis oli mull' viitavaks nooleks:
vee veerel ragiseb pilliroog -
ja laulukee rabiseb pooleks...


Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust.
Ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.


Krokodill ja jahimees said kokku pilliroos
koidutunnil leiti ainult löma prillitoos

  • Paul-Eerik Rummo, "Džunglist Džomolungmani" (Jüri Palmiste luuletusi) kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 204


Helk tera lõikab jalalt niisket rohtu.
Arg värin läbib kõrget pilliroogu,
lind paiskub lendu. Äkki tajun ohtu:
Suur Heinaline hõikab võtma loogu

  • Aivo Lõhmus "Suur Heinaline", 1975 ("Sõnarine. Eesti luule antoloogia", koostanud Karl Muru, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 427)

Välislingid

[muuda]