Blaise Pascal

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Blaise Pascal

Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik, teoloog ja filosoof. Eesti keeles on ilmunud tema postuumne teos "Mõtted" ("Pensées", 1670) kahes väljaandes: Rooma: Maarjamaa, 1971, tõlkinud Fanny de Sivers; Tallinn: Logos, 1998, tõlkinud Kristiina Ross.

  • Kirjutasin selle kirja pika, kuna mul ei olnud aega teda lühemaks teha.
  • Je n'ai fait celle-ci plus longue que parce que je n'ai pas eu le loisir de la faire plus courte.
    • "Provintsikirjad", 16. kiri, 4. detsember 1656

"Mõtted"[muuda]

Tsitaadid Logose ja Hortus Litterarumi väljaandest, 1998, tõlkinud Kristiina Ross.

Mõtteid vaimust ja stiilist[muuda]

  • Põhjendused, mis inimene on ise leidnud, veenavad teda tavaliselt paremini kui need, mille peale teised on tulnud.
    • 10/737
  • Viimane asi, milleni me mõnd teost kirjutades jõuame, on arusaamine sellest, millega alustada.
    • 19/976
  • Erinevalt ritta seatud sõnad annavad erineva tähenduse ja erinevalt ritta seatud tähendused annavad erineva tulemuse.
    • 23/784
  • Kõnekunst. - Jutus peab olema meeldivat ja tegelikku; aga see meeldiv peab ise olema võetud tõelusest.
    • 25/667

Jumalata inimese armetus[muuda]

  • See, mida ma Montaigne'is leian, ei peitu mitte temas, vaid minus.
    • 64/689
  • Peab tundma iseennast; isegi kui see ei aita tõde leida, aitab see vähemalt oma elu korraldada, ja sellest pole midagi paremat.
    • 66/72
  • Teaduste tühisus. - Teadus välistest asjadest ei paku mulle häda ajal lohutust selle vastu, et ma ei tunne kõlblust; aga teadus kommetest pakub mulle alati lohutust selle vastu, et ma ei tunne teadusi välistest asjadest.
    • 67/23
  • Liiga palju ja liiga vähe veini; kui te talle tilkagi ei anna, ei leia ta tõde; annate liiga palju, sama lugu.
    • 71/38
  • Selle asemel et asju puhtal kujul vastu võtta, kaunistame neid omaenese omadustega ja vajutame oma liitolemise pitseri kõikidele lihtsatele asjadele, millest mõtleme.
    • 72/199
  • Ma ei saa Descartes'ile andestada: ta oleks hea meelega tahtnud kogu oma filosoofias ilma Jumalata toime tulla, aga ometi oli ta sunnitud laskma anda Jumalal laksu, et maailm liikuma panna; rohkemaks pole tal Jumalat vaja.
    • 77/1001
  • Olen täiesti veendunud, et kui kõik teaksid, mida inimesed üksteisest räägivad, poleks maailmas neljagi sõpra.
    • 101/792
  • Loodus teisendab ja jäljendab, kunst jäljendab ja teisendab.
    • 120/541
  • Kui alp on maalikunst: ta äratab imetlust sarnasuse tõttu asjadega, mida endid sugugi ei imetleta!
    • 134/40
  • Tähtsate inimeste õnn selles seisnebki, et nende ümber on hulk inimesi, kes nende meelt lahutavad, ja nende käes on võim niisugust olukorda säilitada.
    • 139/136
  • Kleopatra nina: kui see olnuks natuke lühem, oleks kogu maakera pale teistsugune.
    • 162/413
  • Meelelahutus. - Kuna inimesed ei osanud ravida surma, armetust ja teadmatust, võtsid nad nõuks loobuda selle kõige peale mõtlemast, et saada õnnelikuks.
    • 168/133
  • Suuri ja väikesi tabavad ühesugused õnnetused, pahandused ja kired; aga üks on ratta ülaserval, teine telje lähedal, ja seepärast ei raputa samad jõnksatused teda nii hirmsasti.
    • 180/705
  • Tormame muretult kuristikku, kui oleme endale ette seadnud midagi, mis takistaks meid seda nägemast.
    • 183/166

Kihlveo paratamatusest[muuda]

  • Iga vestluse ja kõneluse korral peab saama öelda neile, kes solvuvad: "Mille üle te kaebate?"
    • 188/669
  • Kaasa tunda ateistidele, kes otsivad, sest eks ole nad niigi küllalt õnnetud. Rünnata neid, kes sellega eputavad.
    • 190/156
  • Nende lõputute ruumide igavene vaikus kohutab mind.
    • 206/201
  • Oleme naeruväärsed, leides tuge omasuguste seltskonnast; sama armetud nagu meie, sama jõuetud nagu meie, ei saa nad meid aidata; surra tuleb üksi.
    • 211/151
  • Kaduvus. - Kohutav on tajuda, kuidas kõik, mis meil on, kaob.
    • 212/757
  • Lõpmatu liikumine, kõike täitev punkt, puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu.
    • 232/682

Uskumise teedest[muuda]

  • Usk ütleb küll seda, mida meeled ei ütle, aga mitte vastuolus sellega, mida need näevad. Ta on kõrgemal, mitte vastu.
    • 265/185

Õiglus ja tagajärgede põhjus[muuda]

  • Õigus. - Nii nagu mood määrab selle, mis on ilus, määrab ta sellegi, mis on õige.
    • 309/61

Filosoofid[muuda]

  • Arvutusmasin teeb asju, mis sarnanevad palju enam mõtlemisega kui kõik see, mida teevad loomad; aga ta ei tee midagi, mis lubaks öelda, et tal on tahe nagu loomadel.
    • 340/741
  • Inimene pole muud kui pilliroog, nõrgim looduses; aga ta on mõtlev pilliroog. Tema hävitamiseks pole tarvis, et kogu maailm haaraks relvad; tema tapmiseks piisab aurust, veetilgast. Aga kui universum ta hävitaks, oleks inimene oma tapjast ikkagi ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest universum on temast üle, aga universumil pole sellest aimugi.
    • 347/200
  • Seda, milleks on suuteline inimese voorus, ei tule mõõta tema üksikute saavutuste järgi, vaid tema tavakäitumise järgi.
    • 352/724
  • Inimene pole ei ingel ega loom, ja õnnetul kombel on nõnda, et see, kes püüab teha <temast> inglit, teeb looma.
    • 358/678
  • Juhus annab mõtted ja juhus need ka võtab; pole mingit trikki, millega neid kinni hoida või tabada.
Käestlibisenud mõte; tahtsin selle kirja panna; selle asemel kirjutan ma, et see libises mul käest.]
    • 370/542
  • Inimesed on nii paratamatult hullud, et mitte olla hull tähendaks juba teise ringi hullust.
    • 414/412
  • Hea on olla väsinud ning kurnatud tõelise hüve tulututest otsingutest, et sirutada käed vabastaja poole.
    • 422/631

Kõlblus ja õpetus[muuda]

  • Inimene ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära eksinud ja oma tõeliselt kohalt alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta otsib seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
    • 427/400
  • Kuna inimesed pole harjunud väärikust looma, vaid ainult selle eest tasuma, kui nad seda kusagilt leiavad, siis otsustavad nad Jumala üle iseenda järgi.
    • 490/935
  • Mina on vihkamisväärne.
    • 455/597
  • Kogemus näitab meile, et vagaduse ja headuse vahel on tohutu erinevus.
    • 496/365
  • Lohutage end: mitte iseendalt ei pea te seda ootama, vaid vastupidi, te peate seda ootama, loobudes iseendalt midagi ootamast.
    • 517/202
  • Seadus sunnib selleks, mida ta ei ole andnud. Arm annab seda, milleks ta sunnib.
    • 522/824

Kujundid[muuda]

  • Kujund sisaldab puuduvat ja kohalolevat, meeldivat ja ebameeldivat. - Kahetähenduslik salakiri: üks tähendus on selge ja sellega on öeldud, et tähendus on peidetud.
    • 677/265

Poleemilised fragmendid[muuda]

  • Kõikehõlmavus. - Kõlblus ja keel on erinevad teadmised, aga kumbki on kõikehõlmav.
    • 912/720

Meelespea[muuda]

  • TULI. Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Veendumus. Veendumus. Tundmus. Rõõm. Rahu.
  • FEU. Dieu d'Abraham, Dieu d'Isaac, Dieu de Jacob, non des philosophes et savants. Certitude. Certitude. Sentiment. Joie. Paix.
    • Märkus pärgamenditükil, mis oli õmmeldud Pascali kuuehõlma ja mille leidis teener pärast ta surma.


Täpsustamata[muuda]

  • Inimese loomupärane haigus on arvata, et ta valdab tõde vahetult.
    • "Geomeetria vaimust"
  • Usk võtab omaks paljud vasturääkivad tõed.

Tema kohta[muuda]

  • Mida Pascal ütles mõjusa religiooni kohta, on tõsi iga mõjusa doktriini kohta: see peab "seisma vastu loodusele, tervele mõistusele ja naudingutele".
  • Vaidlen Pascalile vastu: Aabrahami, Iisaku ja Jaakobi Jumal on sama mis filosoofide Jumal.
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel