Nina

Nina on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel. Väljapoole avaneb nina sõõrmetesse, sissepoole aga neelu. Inimese nina eendub üldjuhul näost, paljudel loomade nina aga on märksa tagasihoidlikum.

Proosa

Kleopatra nina: kui see olnuks natuke lühem, oleks kogu maakera pale teistsugune.
- Blaise Pascal, "Mõtted", "Jumalata inimese armetus" 162/413, tlk Kristiina Ross, Logos ja Hortus Litterarum 1998, lk 98

Kui ma vaatan inimeste ninasid, kaotan ma lootuse, sest leian nende hulgast neetult palju peeni; ja päris paljud neist istuvad tõelistes pööblinägudes. Mul on alati tunne, nagu tahaks selline nina öelda: "Vaadake, sulid, mul on eesõigus!"
- Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 2005, nr 13-14, lk 25-26

Hotentotid on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle lehk on minu mõistusele vastikum kui hotentottide hais minu ninale.
- Henry Fielding, "Tom Jones", kaheksas raamat, XV peatükk, tlk Valda Raud, 1981, I kd, lk 368

Apteeker vahib üksisilmi oma kliendile, otsekui ootaks ta antud rohu mõju, mis iga silmapilk nähtavale peab tulema. Tema punane nina, mis esiti ainult punasena näis, omandab korraga kõik vikerkaare värvihelgid: Kiir paneb tähele, kuidas pisikesed higitilgad sel haruldasel ninal aknast paistva päikese käes pärlite kombel sätendavad.
- Oskar Luts, "Suvi", Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 37

Üldse polnud proua Köögertalil nagu oma nina, vaid see oli tingimata kellegi teise peast siia sattunud. Nina enda kui sellise kohta polnud õieti midagi öelda, kuid temast ei jätkunud sellele näole, sest ta jättis suu ja lõua liiga ilma varjuta ja ei andnud silmadele ning otsaesisele küllalt tuge. Aga ometi pole mõistlikul ninal muud teha, kui seda kahte paari teineteisest viisakas vahemaas hoida. Muidugi, on veel hullemaid ninu kui proua Köögertali oma. On selliseid ninu, mis nii kangekaelsed, et tahavad olla kogu nägu. Need suruvad siis kõigest jõust suud ja lõuga kurgu alla ning silmi ja otsaesist pealaele.
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" IV, peatükk XI

"Raske on julge olla, kui sa oled vaid Imetilluke Loomake," vastas Notsu ja tõmbas tasakesi ninaga.
- Alan Alexander Milne, "Karupoeg Puhh", tlk Valter Rummel, 1977, lk 70

Et ma soovisin saada "arukaks", selles oli süüdi onu Anton. Kogu perekonnal — vanaemal, isal, emal —, kõigil oli looduse poolt antud ilus nina; mind aga oli karistatud tšehhi ninaga, mis oli mu teise, tšehhi vanaema pärandus. Isa naeris mu üle ja arvas, et vihm sajab mulle ninna, nii väga olevat see taeva poole püsti.

Kuid onu Anton uuris mind ühel päeval ja ütles siis: "Selle ninaga, mu laps, pead sa tingimata saama väga haritud ja arukaks naiseks".

Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 31

Kõikide pilgud ja ninad pöördusid laeva poole.

Ninasid, millede otsad olid suunatud "Lermontovile", oli samuti mitmesuguseid. Oli harilikke ja mitte midagi ütlevaid nagu sinul ja minul, oli eesrindlikke ja tagasihoidlikke; oli ninasid, mille järgi võiks koolutada õngekonkse; nipsninasid, nööpninasid, vibuninasid, lihtsalt ninakaid ninasid; ninasid, mis väljendasid tungi edasi; tähtsaid ninasid, suuri ja väikseid ninasid; ninasid, mille kaar aimas järele Lõpe lahe kaldajoont. Kuid kokkuvõttes olid kõik ninad ilusad ja sobisid omanikele. Ainult ühe nina ees peatus sadamakapten Räim. See oli tohutu nagu sahavannas.

Ja Räim palus viisakalt: "Keera, Mihkel, nägu kõrvale. Ma tahaksin läbi minna."

Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 12

On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik", 30. aprill

[Salvor Hardin:] Minul kui Terminus City linnapeal on just täpselt nii palju võimu, et võin oma nina nuusata ja võib-olla ka aevastada, kui teie annate oma allkirja korraldusele, mis mulle selleks loa annab.
- Isaac Asimov, "Asum", tlk Linda Ariva, 1985, lk 30-31

Tal [preili Moril] oli maailma kauneim nina, jaapani nina, ainulaadne õrnade sõõrmetega nina, mille tunned ära tuhandete seast. Kõigil jaapanlastel seda nina pole, aga kui kellelgi on see nina, siis ei saa tegemist olla kellegi muu kui jaapanlasega. Kui selline nina oleks olnud Kleopatral, oleks see meie planeedi geograafiale vägev hoop olnud.
- Amélie Nothomb, "Jahmatus ja värinad", tlk Eva Koff, 2006, lk 9–10

Luule

Juhan Viidingu ninas on sõõrmed, neist vabaneb
maailma pinge. Ta pikad saledad käed on looduse
suured teosed.

Jüri Üdi, "Autoportree selgituseks", rmt: "Kogutud luuletused", 1998, lk 166

Vanasõnad

Ninaga mees on saja ninatu seas kurikuulus.
- Hindustani vanasõna

Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe.
Nina mehe nägu.
Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

Nikolai Gogol "Nina" (1836)
Edmond Rostand, "Cyrano de Bergerac", Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Carlo Collodi, "Pinocchio ehk Puunuku seiklused". Itaalia keelest tõlkinud Tiina Laats. Tallinn: Eesti Raamat, 1985

Välislingid

Nikolai Gogol "Nina". Loeb Olev Tinn. Eesti Raadio, 09.08.1958.