Mine sisu juurde

Kasvatus

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Enamiku inimeste kohta, keda me volitame oma järglasi kasvatama, teame me kindlalt, et nad ise pole kasvatust saanud. Samuti ei kahtle me, et nad ei saa anda seda, mida nad ise pole saanud ja mida mingil muul moel ei omandata.


  • Naine ei tohi sõltuda mehe kaitsest, vaid peab olema kasvatatud ise ennast kaitsma.



  • Noorusest tehakse mõnelt poolt enesesihiline taevalik väärtus. Minu arvates ta on mitmestki kyljest yks rumalamaid eluigasid. Kõik kasvatus peaks suunduma sinna, et tasandada vahet nooruse ja kypse meheea vahel, teha võimalikult kiireks ja libedaks see yleminek.


  • Kasvatuse kaudu teostatav indiviidide projekteerimise ja sepistamise protsess alandab kasvatuse otsekohe mehhanistliku masstootmise seisundisse. Kasvatusest saab tehniliselt mõistetud ja rangelt ettekirjutatud eesmärkide täideviimise moodus, ning pole mingit võimalust sel viisil tuletatud eesmärkide ümberhindamiseks või uuesti formuleerimiseks. Indiviidil pole mingit aktiivset rolli kasvatusprotsessis, mille objektiks ta osutub, nagu ka järgnevas enesemääramises. Ja kuivõrd õppurid allutatakse traditsioonilise kasvatuse omast veelgi jäigemale passiivsusele - sest kogu protsess on "teaduslikumalt" ja "tõhusamalt" kontrollitud -, siis "sepistatakse" indiviide tõhusamalt, kui oli võimalik vähem tõhusate meetoditega. (lk 289)
  • ... selleks et suunata edasiminekut, peaks kasvatus mitte lihtsalt sobituma senini säilinud väärtushinnangutega, vaid arengusuunda ette aimama ja uusi väärtusi looma. Järelikult peab kasvatus hõlmama kõike, mida peetakse väärtuslikuks selle hulgas, mis võiks olla võimalik. Ta peab suunama ilma piiramata; ta ei tohi ette kirjutada, sest ettekirjutamine tähendab võimaluste vähendamist.
Põhimõtteliselt on kasvatus arenev protsess. Pealegi on ta orgaaniline protsess selles mõttes, et ta on lisanduvalt arenev, tema juured on minevikus ja ta osutab tuleviku poole. Ühtki eesmärki, mida me sellele protsessile mingil tema etapil suudame anda, ei saa pidada lõplikuks; samuti ei saa neid toimuvasse kasvatusprotsessi meelevaldselt sisestada. Nad pigem kujunevad välja, mitte ei ole juba ette olemas. (lk 291)
  • Hilda Taba, ""Kasvatuse dünaamika", VI peatükk "Kasvatuse eesmärgid", tõlkinud Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus". Tartu: Ilmamaa, 2015


  • Kommunismi põlvkonda tuleb kujundada lapseeast alates, hoida ja karastada teda nooruses, jälgida hoolikalt, et meil ei oleks moraalseid värdjaid — vale kasvatuse ja halva eeskuju ohvreid.
    • Luise Vaher "Reportaaž Tuhande ja Rõõmu tänavalt", 1962


  • On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.


  • Isa kõneleb alati lühidalt, selgelt ja rahulikult. Ta on briljantne oraator igas olukorras. Nagu seisaks omaenda hääle kõrval ja juhiks seda kaugtoimel. Tema häälel on justkui väike distants tema sisima olemusega ning veidi üleolev, pisut irooniline alatoon. Ei mingit õrnust, isegi mitte "headel päevadel" koduses elus. Päevadel ilma pahandusteta vanemate vahel, ilma skandaalideta "tüdrukute lootusetu kasvatuse" pärast. Meie "võimatu" noa-kahvli käsitsemise või muude eksimuste pärast, mis tööga ülekoormatud isa ilmast ilma ärritavad.
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 8



  • [Aabel:] Valdaval osal nende väikevõimumeeste lastest oli vastav kodune kasvatus - või kasvatamatus.


  • Susan võttis jälle kätte "Vendade Krimide muinasjutud". Tema vanemad polnud talle lapsepõlves selliseid raamatuid ostnud. Nad olid üritanud kasvatada teda normaalselt: nad teadsid, et inimestel pole väga arukas Surmale liiga lähedal olla. Nad õpetasid Susanile, et faktid on tähtsamad kui väljamõeldised. Siis aga sai Susan täiskasvanuks ja avastas, et tegelikud väljamõeldised ei olnud Kahvatu Ratsanik või hambahaldjas või kollid - nemad olid kõik käegakatsutavad ja tõelised. Suureks väljamõeldiseks oli usk, et maailm on paik, kus võileival on ükskõik, kas kukkuda maha võipoolega üles- või allapoole; kus see, mis on loogiline, on ka mõistlik ja kus saab teha nii, et mingit sündmust pole toimunud.


  • Ma olen Kareniga kolmteist aastat vastu pidanud, ilma et mind oleks kordagi koduaresti pandud. Ma ei taha anda talle põhjust sellega nüüd algust teha. Mõne nädala pärast saan ma kaheksateist, ja vaevalt et ta ka siis oma kasvatusstiili muudab, kuni ma temaga ühe katuse all elan.
Mitte et tema kasvatusstiilil midagi viga oleks. See on lihtsalt... väga vastuoluline. Ta on terve elu range olnud. Meil pole kunagi olnud netiühendust, mobiiltelefone ega isegi televiisorit, sest tema arvates on tehnoloogia kogu maailma kurjuse juur. Samas on ta muudes asjades ülimalt leebe. Ta lubab mul Sixiga välja minna alati, kui ma tahan, ja kuni ta teab, kus ma olen, ei kehtesta ta ka kellaajalist piirangut. Ma ei ole kunagi väga hilja peale jäänud, nii et võib-olla mul ikkagi on kellaajaline piirang, aga ma pole sellest lihtsalt aru saanud.
Tema pärast võin ma ka vanduda, ehkki teen seda harva. Ta lubab mul aeg-ajalt õhtusöögi kõrvale isegi veini juua. Ta räägib minuga pigem nagu sõbranna kui tütrega (ehkki ta adopteeris mu kolmteist aastat tagasi) ja on mind lausa veennud olema (peaaegu) täiesti aus kõiges, mis mu elus toimub.
Temaga pole mingit keskteed. Ta on kas äärmiselt leebe või äärmiselt range. Ta on nagu konservatiivne liberaal. Või liberaalne konservatiiv. Igal juhul on teda raske mõista ja sellepärast pole ma enam aastaid üritanud. (lk 11)



Allikata

[muuda]



  • Kasvatus peab olema niihästi õrn kui vali, kuid mitte külm ega pehme.


Vanasõnad

[muuda]


  • Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

[muuda]

Vaata ka

[muuda]

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel