Kasvatus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


  • Enamiku inimeste kohta, keda me volitame oma järglasi kasvatama, teame me kindlalt, et nad ise pole kasvatust saanud. Samuti ei kahtle me, et nad ei saa anda seda, mida nad ise pole saanud ja mida mingil muul moel ei omandata.
  • Naine ei tohi sõltuda mehe kaitsest, vaid peab olema kasvatatud ise ennast kaitsma.
  • Noorusest tehakse mõnelt poolt enesesihiline taevalik väärtus. Minu arvates ta on mitmestki kyljest yks rumalamaid eluigasid. Kõik kasvatus peaks suunduma sinna, et tasandada vahet nooruse ja kypse meheea vahel, teha võimalikult kiireks ja libedaks see yleminek.


  • Kasvatuse kaudu teostatav indiviidide projekteerimise ja sepistamise protsess alandab kasvatuse otsekohe mehhanistliku masstootmise seisundisse. Kasvatusest saab tehniliselt mõistetud ja rangelt ettekirjutatud eesmärkide täideviimise moodus, ning pole mingit võimalust sel viisil tuletatud eesmärkide ümberhindamiseks või uuesti formuleerimiseks. Indiviidil pole mingit aktiivset rolli kasvatusprotsessis, mille objektiks ta osutub, nagu ka järgnevas enesemääramises. Ja kuivõrd õppurid allutatakse traditsioonilise kasvatuse omast veelgi jäigemale passiivsusele - sest kogu protsess on "teaduslikumalt" ja "tõhusamalt" kontrollitud -, siis "sepistatakse" indiviide tõhusamalt, kui oli võimalik vähem tõhusate meetoditega. (lk 289)
  • ... selleks et suunata edasiminekut, peaks kasvatus mitte lihtsalt sobituma senini säilinud väärtushinnangutega, vaid arengusuunda ette aimama ja uusi väärtusi looma. Järelikult peab kasvatus hõlmama kõike, mida peetakse väärtuslikuks selle hulgas, mis võiks olla võimalik. Ta peab suunama ilma piiramata; ta ei tohi ette kirjutada, sest ettekirjutamine tähendab võimaluste vähendamist.
Põhimõtteliselt on kasvatus arenev protsess. Pealegi on ta orgaaniline protsess selles mõttes, et ta on lisanduvalt arenev, tema juured on minevikus ja ta osutab tuleviku poole. Ühtki eesmärki, mida me sellele protsessile mingil tema etapil suudame anda, ei saa pidada lõplikuks; samuti ei saa neid toimuvasse kasvatusprotsessi meelevaldselt sisestada. Nad pigem kujunevad välja, mitte ei ole juba ette olemas. (lk 291)
  • Hilda Taba, ""Kasvatuse dünaamika", VI peatükk "Kasvatuse eesmärgid", tõlkinud lmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus". Tartu: Ilmamaa, 2015


  • Kommunismi põlvkonda tuleb kujundada lapseeast alates, hoida ja karastada teda nooruses, jälgida hoolikalt, et meil ei oleks moraalseid värdjaid — vale kasvatuse ja halva eeskuju ohvreid.
    • Luise Vaher "Reportaaž Tuhande ja Rõõmu tänavalt", 1962
  • On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.


  • [Aabel:] Valdaval osal nende väikevõimumeeste lastest oli vastav kodune kasvatus - või kasvatamatus.
  • Isa kõneleb alati lühidalt, selgelt ja rahulikult. Ta on briljantne oraator igas olukorras. Nagu seisaks omaenda hääle kõrval ja juhiks seda kaugtoimel. Tema häälel on justkui väike distants tema sisima olemusega ning veidi üleolev, pisut irooniline alatoon. Ei mingit õrnust, isegi mitte "headel päevadel" koduses elus. Päevadel ilma pahandusteta vanemate vahel, ilma skandaalideta "tüdrukute lootusetu kasvatuse" pärast. Meie "võimatu" noa-kahvli käsitsemise või muude eksimuste pärast, mis tööga ülekoormatud isa ilmast ilma ärritavad. (lk 8)
    • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993



Allikata[muuda]

  • Kasvatus peab olema niihästi õrn kui vali, kuid mitte külm ega pehme.

Vanasõnad[muuda]

  • Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel