Mine sisu juurde

Haridus

Allikas: Vikitsitaadid
Öökull õpetab kasse hiiri püüdma. Lombardia koolkonna maal, u 1700.
Jan Steen "Klass magava koolmeistriga", 1672.
Henriëtte Ronner-Knip, "Haridus".

Haridus on inimese ühiskondlik menetlemine tema sotsialiseerimise ja/või talle teadmiste ja oskuste õpetamise eesmärgil. Sageli toimub see protsess spetsiaalselt ettenähtud institutsioonides, kus haritav on ühiskonnast eraldatud, eriliselt volitatud ja väljaõpetatud spetsialistide poolt.

Luule

[muuda]

Kussa päevaleht kelgib:
haridus nii-nii suur.
Haridus pole peldik,
peldik on kultuur.

Proosa

[muuda]
  • Tolleaegne õpetamisviis käis tegelikule elule risti vastu; neil skolastilistel, grammatilistel, retoorilistel ja loogilistel peensustel polnud üldse midagi ühist ajaga, neid ei kasutatud kunagi ja neid ei tulnud elus üldse vaja. Koolist tulnud mehed ei saanud mingil juhul rakendada oma teadmisi, isegi neid mitte, mis olid vähem skolastilised. Tolleaegsed teadusmehed ise olid kõige suuremad võhikud, sest nad seisid eemal tegelikust elust. (lk 22)


  • Haridus on see, mille saab enamik inimesi, mida paljud edasi annavad ja mis on vähestel.


  • Kuuskümmend aastat tagasi ma teadsin kõike. Nüüd ma ei tea midagi. Haridus on oma teadmatuse pidev avastamine.
    • Sixty years ago I knew everything. Now I know nothing. Education is a progressive discovery of our own ignorance.
    • Will Durant, "Books: The Great Gadfly", Time magazine, 8. oktoober 1965


  • Lasteaiast aspirantuurini on haridus tasuta. Sellega on seletatav kirjaoskamatute võrdlemisi madal protsent. Kui Indias on ühe lapse koolitamine võimalik ainult vanemate suurte ohvrite hinnaga ning seetõttu 80% elanikkonnast ei oska lugeda ega kirjutada, siis Tseilonil saab 80% elanikkonnast alghariduse. Saarel on ühtekokku umbes 7600 inglise, tamili ja singaleesi õppekeelega kooli, sealhulgas arvukalt vaimulikke koole. Uue kooliseaduse kehtestamiseni 1960. aastal said katoliiklikud koolid kõige kõrgemat riiklikku toetust, kuigi ristiusku tunnistab enam kui 10 miljonist tseilonlasest ainult 9%. Praegu toetab riik kõiki koole võrdselt, sõltumata õpilaste religioossest kuuluvusest. (lk 21-22)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973


  • Haridus: parem teada valesti, kui üldse mitte teada.


  • "Kas panite tähele, et seal oli kirjas: ta käis koolis Kanadas, aga sai hariduse Oxfordis?" küsis Arthur. "Jumal neid inglasi küll!" (lk 15)
  • [Zadok:] Igat poissi ma Devinney juurde [palsameerimiskotta] ei viiks, aga Francisele on see hariduse osa. Asi pole selles, nagu oleks ta uudishimulik; ta on vaatleja ning tähelepanija, ja seesugused pole päris tavalised inimesed. Francis on sügavate tundmustega, ja sügava hingeeluga inimesele tuleb anda ujumiseks midagi teetassist sügavamat. See siin on sügavamõtteline olukord. (lk 142)
  • Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda kreeklaste põhimõttega: mõõdukus kõiges. Mõni, kes oli veidi Shakespeare'i nuusutanud, võis öelda: "Vaata et sa ei patustaks looduse siivsuse vastu." Looduse karjuvast siivutusest polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud kuristikus, mis avanes tema ees Carlyle'i külakoolis ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. Koolipoiss ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
  • Sel ajal uskusid harijad, et aju võib treenida nagu lihast, kui rünnata ja võita kõike, mis alguses raske tundub. Algebra, geomeetria ja arvutused olid parimad vaimulihase arendajad; nendega tegelemine oli niisama hea kui kangi tõstmine; aga antiikkirjandus kõlbas ka - keskmisele koolipoisile oli see nii vastumeelne küll, et seda võis esmajärguliseks õppeaineks pidada. (lk 174)



  • Seersant Colon oli saanud laiapõhjalise hariduse. Ta oli käinud "Minu Isa Ütleb Alati"-põhikoolis, "See On Ju Loogiline"-ülikoolis ja omandas nüüd magistrikraadi ülikoolis nimega "Üks Sell Kõrtsus Rääkis".


  • "Ma oleks pidan'd saama korraliku hariduse nagu teie," ütles Dibbler masendunult. "Kena tubane töö, kus ei pea midagi rasket tõstma. Ma oleks võinud leida oma nitši, kui ma oleks hea hariduse saanud."
"Nitši?"
"Üks võlur rääkis mulle nendest," ütles Dibbler. "Igal asjal on oma nitš. Teate küll. Nagu - milline keegi peaks olema. Mille jaoks nad loodud on."
William noogutas. Sõnadega oskas ta ümber käia. "Nišš?" küsis ta.
"Midagi sihukest jah." Dibbler ohkas. (lk 12)


  • Vanaema muretses väga isa poolikuks jäänud hariduse pärast ning leidis lahenduse, kuidas kooliteed jätkata. Et nende metsavahitalu oli ilusas mereäärses kohas, oli vanaemal kerge leida suvitajaid. Vanaema tegi tagumise toa puhtaks ja võttis sinna kooliõpetajast abielupaari. Illi sõnutsi olnud mees veel Oberlehrer. Suvitamise ja toidu eest vanaema raha ei võtnud, küll aga nõudis ta igal suvel, et nad õpetaksid mu isale koolitarkust. Nii õpetaski naine keeli, mees reaalaineid ja isa oli usin õpilane.
Mäletan, kui ma isalt ükskord küsisin, mis haridus tal on, vastas isa: kodune. Mina mõtlesin, et ta naljatab, sest kodus haridust ei saanud ju olla, kuid isa seletas, et vanasti olevat ta niimoodi kõigile vastanud. Siis oli peetud teda väga harituks, sest ainult aadlike lapsi õpetati kodus.


  • Eton ja Oxford ei pea tingimata targaks tegema. Nad ei teegi. Tarkust ei saa õpetada, aga kombeid saab. Kombeid ja kuuluvustunnet. Nende vanade ilusate dekoratsioonide vahel harjutatakse poisse maast-madalast esitama seda ühte ja ainsat näitemängu, mida nad elus esitama peavad: olema Briti kõrgklass, Daily Maili ja kogu maailma õhtulehtede igapäevane leib. Stabiilsuse garant. Kõigi ilmajäetute lohutus: kuskil on siiski olemas ilus elu, õnn ja head kombed.


  • Tarka rahvast ei saa ootele panna.
  • Haridus võikski olla meie prioriteet alates lasteaiast, õpetajatest, keda on vaja, kuni kõrghariduseni välja. Niimoodi panna ootele, et praegu ei ole raha – selgub, et raha meil ju on. Me ei saa öelda, et raha ei ole. Küsimus on valikutes. Ja kui valik on täna selline, et haridus ei ole prioriteet, siis ma arvan, et meil ongi riigina probleem.


  • Balletiartisti väljaõpe (vastavate eelduste ja ande olemasolul) kestab vähemalt kaheksa aastat, alustada tuleb hiljemalt 10-11-aastaselt. Riikliku tellimusega balletitantsija kutseõpe ei anna erialaõppe mahu tõttu täismahus keskharidust.
20-aastase väga intensiivse tööstaaži järel on 40-aastasel edukalt särava lavatee lõpetanul äärmiselt keeruline teatrivälise maailmaga kohaneda. Samaealised on oma karjääri tipus, nagu just äsja oli ka teatriga lõpparve tegema pidanud tantsija, aga tema tippspetsialisti oskused balletitantsus jätavad kõik tööandjad külmaks ja alustada tuleb kõige madalamalt.
Pikaks ümberõppeks pole mahti, sest tantsija palgast arvestatavaid sääste koguda pole võimalik ja sissetulekulünk ei ole mõeldav. Eks tuleb siis leppida madalapalgalise lihttööga.

Vanasõnad

[muuda]
  • Inimene õpib niikaua kui elab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel