Vajadus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
  • XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.
  • XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju.
  • XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
  • Inimene üksi tarvitab rohkem liha kui kõik teised loomad kokku suudavad ära õgida, seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem harjumusest kui vajadusest. Selle asemel, et kasutada mõõdukalt seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab rikas kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad nälga ja viletsusse, töötades üksnes tema mõõdutu isu ja veelgi rahuldamatuma edevuse rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, elada aiaviljadest.


  • Olen veidi ringi rännanud; olen näinud surelikke, kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem ihasid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui võimalusi neid rahuldada.


  • Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab uudishimu ja peletab igavust: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks. (lk 15)


  • Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid kunstikoolid — ajal, kui kõik koolmeistrid ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik kirikuõpetajad veel mitte avara vaimuga kultuurilembesed mehed. Ei ole müüt, et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi vaimulikke, kelle vaim oli piiratud, vajadused aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head tööd tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd? (2. rmt, 4. peatükk, lk 153)
  • [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi loomuvastast. Otsida pääsu kõigest loobumises — see on ju argus. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata vajadused ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296)
  • Inetud ja vigased inimesed tunnevad tihti suurt vajadust eriliste vooruste järele, milleta neil on äärmiselt ebameeldiv elada: kuid teooria, et erilised voorused on ebasoodsate tingimuste otsene tagajärg, nii nagu loomadele külmas kliimas paksem karv selga kasvab, ei pea ehk päriselt paika. (5. rmt, 3. peatükk, lk 297)


  • Inimaju loomisel evolutsioon mitte üksnes ei pannud eelajaloolise inimese vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud organi, mida viimane ei oska kasutada.
  • On tore saada üle soovist elada oma ümbruse elu. Õppida iseennast paremini tundma, mõistma oma vajaduste tagapõhja. Näha teiste motiive selgemini — ja tunda neis ära omaenda hirmusid ja kõhklusi. (lk 88)
  • Tänapäevases romaanis on jutustaja tavaliselt nähtamatu või vähemasti küllaltki tagasihoidlik, kuid varem surus ta oma kohaloleku vahel nii tugevalt peale, et kui ta lugu jutustas, siis näis, et ta räägib seda iseendale, ning mõnikord tundus koguni, et meile jutustamine on ettekääne, et rahuldada oma määratut vajadust ennast eksponeerida.
    • Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16), lk 38


  • Olemuslik süü ja vajadus lunastuse järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune jalutuskäik Tartus piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast baarist vaatab vastu igatsus lunastuse järele, mille siiruses ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest õppimine on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti.



  • "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl.
"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis."
"See on Tups!" taipas Mati. "Tups räägib! Ma ei teadnudki, et Tups oskab rääkida!"
"Muidugi oskan!" kinnitas kutsikas.
"Sa pole ju kunagi varem rääkinud!" imestas Mati.
"Varem polnud selleks mingit vajadust," lausus Tups ja hüppas põrandale. (lk 31)
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979