Kusemine

Kusemine ehk urineerimine on uriini väljastamine organismist.

Proosa

Pärast ligi poolteisekuulist tutvust tegi madame de Rambouliet mulle seda au, et sõidutas mind tõllaga oma paar ljööd linnast välja. Madame de Rambouliet on kõige korralikum naine ja vaevalt õnnestub mul kunagi kohata kedagi, kes oleks vooruslikum ja puhtama südamega kui tema. Tagasiteel palus madame de Rambouliet mind kella tõmmata. Küsisin, kas ta vajab midagi. Rien que pisser vastas madame de Rambouliet.

Ära kurvasta, õrnahingeline lugeja, et pead madame de Rambouliet'l p-da laskma. Ja teie, kaunid salapärased nümfid, käige pealegi roose noppimas ja puistake neid oma teele — sest ega madame de Rambouliet'gi midagi muud teinud. Ma aitasin madame de Rambouliet' tõllast välja ja isegi karske Castalia preestrina poleks ma aupaklikumalt ta allika ääres teenida suutnud.

Laurence Sterne, "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia", sari: Klassikalised lood, tlk Helga Kross, Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 103-104

Me hulgume laiadel tühjadel tänavatel, joome kohvikus kohvi ja äratame viie ülejäänud kliendi tähelepanu. Ma küsin kohviku tüdrukult inglise keeles, kus on tualett, tüdruk tormab kabuhirmus kööki ja ei tule välja seni, kuni lahkume. Külas ei kasva ühtegi puud, maju on hõredalt, pilk ulatub silmapiirini. Aga mu mure peab kuidagi murtud saama. Pentti peab tänaval vahti, kuni ma aasanurgal kükitan. Tema meelest on olukord nõme, aga mis mees sellest teab.
- Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, Tallinn: EKSA, 2012, lk 123 (Reykjavikis)

Kontvõõraste suhtes tuli ülimalt ettevaatlik olla: kus lapuline kuseb, sinna kasvab nõges. (V "Punased purjeained", lk 268)
- Lennart Meri, "Hõbevalge", Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008

Ahi ajas suitsu sisse ja punane õhtukiir pani jää aknaklaasil sätendama. Ema sidus mulle salli suu ette, see torkis ja läks väljas silmapilk paksult härma. Lai reetaoline veokelk toodi kuurist õue, sinna peale visati köis ja lumelabidas. Meelitasin Tommi toast välja. Ta nuuskis kelku ja tõstis kelgupära peale jalga. Ema pragas, nutt kurgus: "Mesasja sa mässad selle koeraga! Nüid kuskis köied täis!"

Mina hädaldasin: "Ei kusknud! Mes sa kärad temaga!"

Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 137

Olin tulnud paljajalu, kaste jalataldade külge kleepumas. Kui potil istusin ja üritasin hästi vaikselt pissida, nägin varvaste külge kinni jäänud lagerströömiaõielehti. Pea kohal kostis läbi lae Rosaleeni norskamist. Põietühjendamine toob alati sellise kergenduse. Parem kui seks, nagu Rosaleen ütles. Nii hea kui see ka oli, lootsin ikkagi südamest, et ta eksib.
- Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu", tlk Johanna Ross, Tallinn: Varrak, 2008, lk 157

Edasi kulgeb tee otse ookeaniäärsel kaljunukil. Tuul on hingemattev, aga ma pean kohe nüüd pissile minema.

"Sa oled päriselt hull! Siin riigis saab selle teo eest 120 eurot trahvi!" teatab peruulane.

"Kas sa teed nalja? See siin on palvetee, loodus pealegi," argumenteerin mina.

Kõnnime edasi, kuni ma enam oodata ei kannata.

"Kui vältimatu vajaduse rahuldamise hind on 120 eurot, siis ma maksan," teatan talle bravuurselt ja ronin kaljunuki taha, hirmsa tuule kätte pealegi.

Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", Tallinn: Rahva Raamat, 2020, lk 70

Luule

Kaks hammast suhu kasvanud on vennal
ning suure nutuga neid tuleb veel.
Teeb päevas mitu korda märjaks ennast
ja ise naerab minu pahameelt.

Ilmi Kolla, "Mina hoian väikest venda", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 22

jah õige küll ma unustasin selles viivituses
et olin rivis mille ees scout-master ütles nii:
nüüd tunnistage üles kes teist trepikotta kuses
sel ööl ja kui ei tunnista ei liigu sammugi

siis pikkamööda meenus mulle lukkupandud uks
ma öösel seda kangutasin (peldik oli õues)
vist unisena pidasin ma koda peldikuks
kõik meelde tuli surmahirmu äkki tundsin põues

Juhan Viiding, "Krauklis", kogust "Aastalaat" (1971)

Välislingid