Kohv

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alvan Fisher (1792–1863), "Kohvijoomine", s.d.
Vincent van Gogh, "Torukübaras mees kohvi joomas", 1882.
Anna Sahlstén, "Kohvitädi" (1895)
Hans Baluschek, "Siin mõistavad perekonnad kohvi keeta" (1895)
Andrew Stevovich. Nadine espressoga (1998)

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Luule[muuda]

Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame,
ning rohkem suhkrut kohvi sisse
me pühas vihas paneme.

  • Anna Haava, "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)


pesemata karahvin luitund laualinal
daam istus laua taga ootas kohvi
see täna tuli myrgita sest myrk sai otsa
ja teenijannal polnud aega uue järgi minna

  • Jim Ollinovski, "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009


Kipub vaidlema isekeskis
auväärt ehituskomisjon.
Köögis poriseb kohviveski,
perenaine seal tegev on.

Viimaks astuvad majja sisse.
Võõras elus on olla rekk.
Katik, väga hea! Paberisse,
akti paneme: pliidiplekk.

Silma järgi see pisut napib...
Palun kohvile! kostab hüüd.
Noorim — teksades — suleb mapi.
Tõrjub komisjon: mis te nüüd!

Mitmes kohas meil veel on käia,
teha omalgi aiamaa.
Appi kutsuma peab vist äia
Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa...

  • Mats Traat, "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15

Proosa[muuda]

  • Mood armastada Racine'i möödub nagu kohvimoodki.
  • La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.
    • Marie de Rabutin-Chantal, markiis de Sévigné, cit. via Voltaire'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). La Harpe tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?"


  • Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks vesi rannikul kive. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset ööd. See oli maaliline hetk: hulk tormilaternaid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus ämblikuvõrke ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav kalliskivi etiooplase kõrvas.


  • Linna närvilisus - see on võimetus avada suhkrupakikest kohvi tarvis. (lk 20)
  • Piimaga kohv on mulatlik jook. (lk 23)
  • Kui visata hambaprotees kohviubade vitriini, võib näha neegri naeru. (lk 29)
  • Kohviplekiga raamat on astunud meie intiimsuse pinnale ja kannab seetõttu piiriületamise templit. (lk 33)
  • Lusikas äratab uinunud kohvi, mida oleme unustanud juua. (lk 34)


  • Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik!
Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua.


  • Lapsed olid kruusi üle imeõnnelikud, ja kui tädi ja Miku koju tulid, räägiti neilegi seda head uudist. Tädi vaatas kruusi.
— Väga ilus, imestas ta. — Ei tea, kuidas kohv siit seest maitseks? Mis sa arvad, Õie, kui teeksid meile õige kohvi? Minul on siin pakis mõndagi, mida teil meeldiks kohvi juurde hammustada.
— Kohvi! Õie, tee jah kohvi! kilkasid lapsed.
— Mina ei tohi tuld teha, ütles Õie. — Isa ja ema on meile kõvasti keelanud tuletikke puudutada või tuld teha siis, kui nemad ise kodus pole.
— Jah, ega meie tuld teha küll ei tohi, ütles ka Miku tõsiselt, — isa ütleb ikka, et tuli ei ole laste asi.
— Küll mina siis tule teen, ütles tädi, — teen tule ja keedan kohvi ka. Kuid teie toimetage muud asjad, Õie, sina võta laudlina ja laota pihlaka alla murule, Ants, Ott ja Kulla viigu sinna tassid ja muud vajalikud asjad, Miku aga lõhub mulle puid tuletegemiseks.
Peagi oli kohv valmis ja tassid-taldrikud linal pihlaka vilus. Oli tore asi, see söömine õuemurul! Suvine tuul kiigutas tasa pihlaka lehti, millest tekkis hulk libisevaid harulisi varje laudlinale ja sööjatelegi. Kohv ja saiad lõhnasid. Ja kuipalju ruumi oli kõigile, kui toaseinu piiramas ei olnud!
Ka Muri ja Hints olid jaol. Muri istus nagu suur känd Õie lähedal, napsas vahetevahel tugeva naksuga kärbseid ja kõrva üles-alla liigutades jälgis hoolikalt sööjaid. Lapsed andsid talle palakesi. Hints paitas seljaga Kulla kätt ja lõi oma magusamat nurru, kuni talle mõni meeldiv tükike suhu rändas. Kanadki tulid lähemale ja Antsu tutitibu, kes eriti julge ning tragi oli, naksas paar korda isegi tädi käest suutäie ja põgenes siis nokk õieli ja kogu kanakari ahnelt kannul vaiksesse paika oma saaki nosima.
Pisi-Kalju oli kõige rõõmsam, ta ei istunud minutitki paigal, vaid rändas ühe juurest teise juurde ja vadistas oma pudikeelt.
Oi, see oli väga lõbus kohvijoomine! (lk 60-61)


  • "Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale.


  • "Lilled on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida.
"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma piibunosu popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi."
"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates.
"Kohvi!" hüüdis härra Holm.
"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?"
Härra Holm noogutas. (lk 9-10)


  • Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku ...


  • Räägitakse, et indiaanlased pingutavad, et päike püsiks taevas. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene öö. Kui me ei pane kohvimasinat või pliiti tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö.


  • Noor abielumees isapuhkusel, et naine saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme mees. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline.


  • Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka sellest kaugemale, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda.
    • Terry Pratchett, "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 188


  • Matemaatik on seade kohvi muundamiseks teoreemideks.
    • A mathematician is a device for turning coffee into theorems.
    • Alfréd Rényi, cit. via: Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", 2002, lk 731


  • Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits viina.


Kirjandus[muuda]

  • Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata ka[muuda]