Kohv

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Proosa

Mood armastada Racine'i möödub nagu kohvimoodki.
La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.
- Marie de Rabutin-Chantal, markiis de Sévigné, cit. via Voltaire'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). La Harpe tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?"

Suur kohvikuivati pöörles ja pöörles, keerutas oma raudkõhus kohvi ja kõlises, nagu uhuks vesi rannikul kive. Vahel sai kohv kuivaks ja tuli kuivatist välja võtta keset ööd. See oli maaliline hetk: hulk tormilaternaid valgustas vabriku hiiglaruumi, kus kõikjal rippus ämblikuvõrke ja kohvikestasid, ja lambivalgel paistsid ümber kuivati innukad mustad näod; tundus, nagu rippunuks vabrik suures Aafrika öös otsekui särav kalliskivi etiooplase kõrvas.
- Karen Blixen, "Aafrika äärel", tlk Riina Jesmin, sari: Eesti Päevalehe raamat, nr 15, Mediasat Group, 2005, lk 8

Linna närvilisus – see on võimetus avada suhkrupakikest kohvi tarvis. (lk 20)
Piimaga kohv on mulatlik jook. (lk 23)
Kui visata hambaprotees kohviubade vitriini, võib näha neegri naeru. (lk 29)
Kohviplekiga raamat on astunud meie intiimsuse pinnale ja kannab seetõttu piiriületamise templit. (lk 33)
Lusikas äratab uinunud kohvi, mida oleme unustanud juua. (lk 34)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, Loomingu Raamatukogu, nr 2, 1974

Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik!

Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (I osa, IV ptk)

Oskar Luts, "Suvi", Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 26-27

"Sa kallis kohvikann, mis ma nüüd peale hakkan?" sosistas Kalle nõutult iseendale. (ptk 6)
- Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu", tlk Vladimir Beekman, rmt: A. Lindgren, "Jutte", 1989, lk 192

"Lilled on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida.

"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma piibunosu popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike kohvi."

"Kuidas?" küsis proua Flora oma kollast kuuldetoru härra Holmi poole pöörates.

"Kohvi!" hüüdis härra Holm.

"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?"

Härra Holm noogutas.

Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 9-10

Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku...
- Karl Ristikivi, "Kahekordne mäng". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, lk 106-107

Räägitakse, et indiaanlased pingutavad, et päike püsiks taevas. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene öö. Kui me ei pane kohvimasinat või pliiti tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö.
- Mati Unt, "Öös on asju", Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk ??

Noor abielumees isapuhkusel, et naine saaks karjääri teha; mees mähkmeid vahetamas, saiatainast sõtkumas või koosolekul kohvi keetmas – nii käitub pehme mees. Eesti kontekstis on see muidugi veider, isegi koomiline.
- Barbi Pilvre, "Alistatud mees", Looming, nr 3, 1990, lk ??

Klatšia kohvil on veelgi kainestavam mõju kui ootamatult maksuametilt saabunud pruunil ümbrikul. Kohvinautlejad joovad end tavaliselt ettevaatusabinõuna põhjalikult täis, sest Klatšia kohv kannab teid tagasi kainusesse, ja kui te pole ettevaatlikud, siis ka sellest kaugemale, kohta, kuhu inimese teadvus ei tohiks kunagi sattuda.
- Terry Pratchett, "Relvis mehed", tlk Kaaren Kaer, Tallinn: Varrak, 2003, lk 188

Paistis, et kõik rongilolijad, kes ei olnud tavalised reisijad, pidasid saatevagunit oma koduks. Võimalik, et selle põhjuseks oli kohvimasin. Ja siin oli ka Hämariku Seest Pimedus, kes valmistas väga erilist kohvi. Niiske mõtles sellele hetke ja laialt naeratav härjapõlvlane ulataski talle mullitava kruusi.

„Ma sain aru! Sa oled härjapõlvlaste nõid, sorts!”

Härjapõlvlase naeratus venis veel laiemaks. „Andke andeks. Seekord panite mööda. Te võite öelda mulle näiteks „ports” – ei kõla küll hästi, aga kõike head korraga ei saa.”

Niiske vaatas kohvikruusi ja ütles: „Lõhnab imehästi, aga mida ma tegema hakkan, kui selle ära joon?”

Ports mõtles hetke ja vastas: „See ajab ärkvele, sekeldad ringi! Äkki teeb rinna ka karvaseks. Kipub rohkem kusele ajama.” Ta vaatas Niiskele otsa nii kavalalt, nagu ainult härjapõlvlased oskavad, ja lisas: "Päkapikkude tapjaks ei tee, garanteeritud.” Kohv oli tõesti väga hea, seda pidi Niiske tunnistama. (lk 273)

Terry Pratchett, "Auru juurde", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2014

Matemaatik on seade kohvi muundamiseks teoreemideks.
- A mathematician is a device for turning coffee into theorems.
- Alfréd Rényi, cit. via: Jeff Suzuki, "A History of Mathematics", Hoboken: Prentice Hall, 2002, lk 731

Kohv on siin igal pool väga hea. Meie muidugi pidime pidevalt americanot tellima, sest me olime harjunud kohvi juures venitama, mitte nii nagu itaallased, kelle jaoks kohv on hinge alla viskamise jook nagu meil pits viina.
- Aare Pilv, "Ramadaan". Tallinn: Tuum, 2010, lk 21

Karinile ei maitsenud limonaad. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud.
- Eero Epner, "Harmooniline õnnelik inimene", Sirp, 07.08.2020

Luule

pesemata karahvin luitund laualinal
daam istus laua taga ootas kohvi
see täna tuli myrgita sest myrk sai otsa
ja teenijannal polnud aega uue järgi minna

Jim Ollinovski, "DAAMI PORTREE", rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009, lk 35

Kipub vaidlema isekeskis
auväärt ehituskomisjon.
Köögis poriseb kohviveski,
perenaine seal tegev on.

Viimaks astuvad majja sisse.
Võõras elus on olla rekk.
Katik, väga hea! Paberisse,
akti paneme: pliidiplekk.

Silma järgi see pisut napib...
Palun kohvile! kostab hüüd.
Noorim — teksades — suleb mapi.
Tõrjub komisjon: mis te nüüd!

Mitmes kohas meil veel on käia,
teha omalgi aiamaa.
Appi kutsuma peab vist äia —
Ah, tass kohvi? Kui just muidu ei saa...

Mats Traat, "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 15

Kirjandus

Olga Relve, "Tass kohvi", Tallinn: Valgus, 1976

Välislingid

Vaata ka

J. S. Bach, "Kohvikantaat"
Eva Koff
Indrek Koff