Mine sisu juurde

Suhkur

Allikas: Vikitsitaadid
Georg Flegel, "Vaikelu leiva ja maiustustega" (1637).
Bohumil Kubišta, "Vaikelu suhkrupeaga".

Suhkur on valge surm, looduslikult taimset päritolu süsivesik.

Proosa

[muuda]
  • Suhkur parandab peaaegu kõiki suppe, souste ja kastmeid, samuti hautatud aedvilju, kuid muidugi peab seda tarvitama ettevaatusega.
    • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"


  • [Planchet:] "Kohe seletan. Oli tegemist ühe laenuga... võlgnik andis mulle tagatiseks toorsuhkrut, tingimusega, et võin selle maha müüa, kui võlga kindlaksmääratud ajaks ei tasuta. Laenasin talle tuhat liivrit. Tema ei maksnud, mina müüsin suhkru tuhande kolmesaja eest edasi. Tema sai sellest teada ja nõudis sada eküüd endale. Selge, mina keeldusin... ja ütlesin talle, et ma ei võinud ju seda müüa üheksasaja eest. Tema väitis, et olen liigkasuvõtja. Palusin seda korrata linnavalli taga. Mees on endine kaardiväelane, ta tuli. Torkasin teie mõõga tal vasakust kintsust läbi." (lk 144)
  • Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959


  • Eesti teadete järele sadanud muiste lund suhkruna taevast, s. o. lumi olnud suhkur. Inimesed hakanud aga suhkru pärast riidlema; igaüks tahtnud rohkem suhkrut saada. Inimeste riidlemise pärast moondanud Taevataat suhkru lumeks. Sest ajast peale sajab taevast ainult lund.


  • Juba esimeses eluaastas põdes ta [Johan Ludvig Runeberg] kauema aja raske haiguse käes, kelle jäljed nii pea kaduda ei tahtnud, nii et ta alles kolme, nelja aasta vanaduses hakkas käima. Et teda pika haiguse ajal magusate asjadega rahule meelitati, sai ta ju vara suhkru peale maiaks. Hiljem katsus ema teda sest veast parandada, pani temale ses nõuus terve toosi täie suhkurt ette ja käskis nii palju süüa kui tahtis. Kaht korda ei lasknud poeg seda eneselle öelda. Ühte lugu wõttis ta suhkurt ja pistis suhu, nii et ema viimaks juba hakkas kartma. Ema küsimeste peale, kas poeg veel tahab, mööndas see ja pistis uueste tüki tüki peäle suhu. Kavalusega viis ema viimaks suhkru ära, kuid poja maiust ei saanud ta ometi ära kautada. Runeberg jäi surmani suureks suhkru sõbraks. (lk 8-9)


  • Taewataat tegi inimese mullast, aga daanlase tegi ta suhkrust. Ja Hans Kaspar Jebbeseni oli ta iseäranis magusast suhkrust teinud, sõtkudes alkoholi käekasteks tarwitades. Kui magusad peawad weel Daani Eewad olema! olen ma sagedaste mõelnud, sest need on suhkrust ja rõõsast koorest tehtud.
Daanlane, kellel süüa on, sööb wähemast wiis korda päewas, ja mida ta sööb, sellest on neli wiiendikku suhkurdatud. Magusad on ta leemed ja magusad ta pudrud, magus ta liha, magus ta kala, magus ta salat — kõik magus isegi hapu kurgini ja hapendatud heeringani! Ja mida puhas suhkur ei magusta, seda magustawad magusad marjad ja puuwiljad — sa leiad neid leeme ja pudru seest niihästi kui küpsise ja kaste seest.


  • [Tigapuu:] Aga mis veel kindlam: las onu sureb ära, siis saan mina tema ainukeseks pärijaks ja maksan oma võlad. Sina saad siis ka oma rubla kätte. Ja see sünnib varsti, sest onu on suhkruhaige. Tead, mis see on? See on see, et kõik muutub suhkruks, kõik, terve onu, ja siis tuleb surm. Sest kuis sa veel elad, kui oled üleni suhkrust, suhkur on ju surnud. Nii siis — niipea kui onu muutub üleni suhkruks, maksan mina oma võlad.


  • Vanamees noogutab mõtlikult pead ja lausub tasa:
"Kaamel võib ka nutta. Kaamel jah, nutab. Nagu inimene. Emaloom nutab kui poeg temast lahutatakse. Mõni nutab kui teda karjast lahutatakse ja mujale müüakse. Nutavad siis ka kui neid tapma hakatakse."
Meie selja tagant kostab naisterahva naeru:
"Küll sai kord nalja! Mu onu rentis kaameli, laadis talle suhkrukoorma selga, et viia see mägedesse müügiks. Teel sundis ta looma minema läbi laia kastmiskraavi. Aga kaameli jalad ei talu muda, loom libises, kogu suhkur sai märjaks ja sulas!" (lk 288-289)


  • ...hästi tehtud puder pruuni suhkru ja koorega on toit, mis sobib isegi kuningale.
    • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 14


  • Boy Staunton tegi Suure Depressiooni ajal hiiglapalju raha, sest ta müütas laialt lohutust. Kui mees on omadega hädas, kipub ta iga saadud senti raiskama kohvi ja pirukate peale. Suhkur kohvis oli Boy suhkur, pirukad olid tema pirukad. /---/ Mägede kaupa odavaid kondiitritooteid, kompvekke, suupisteid, kukleid, küpsiseid ja tavalist peensuhkrut, nende kõrvale järvede kaupa iga tuntud puuvilja keemilise aseainega maitsestatud magusat kihisevat vett, mille kõige taga seisis Boy Staunton, ehkki teadsid seda vähesed.


  • Elu pole ometi suhkur ja lubi ja muud molekulid, millest me kehad koosnevad, vaid suhtestik, taju ja toimimine, mis imepäraselt aina ennast loob, keerukas viis, mis teiseneb ja kordub.
    • Kalevi Kull, "Organism kui dirigendita orkester — ja eluteaduse süda". Järelsõna Denis Noble'i raamatule "Elu muusika. Bioloogia teispool geene". Tallinn: Varrak, 2016


  • Kuni Vilma keldris piima järel käis, võttis mees külma vett, otsis köögikapist suhkrutoosi, pani kruusi neli teelusikatäit suhkrut, segas ja jõi. Kui naine ukse avas, pani ta kruusi lauale.
"See suhkur mind üleval peab," ütles ta end õigustades.
"Jah, ilma selleta oleksime kadunud," kinnitas Vilma takka.
"Aga pool pensioni ka läheb selle peale," meenutas Gusts, ostja ja kojutooja. (lk 14)
  • Māra Svīre, "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23


  • Aja jooksul ilmus ka autosid, kuid viletsatel teedel jõudsid nad kehvalt edasi, ühtelugu tuli peatuda, et lasta mööda perutavaid hobuseid ja mitte vähem kohkunud talupoegi.
Kellestki vanast mõisnikust räägiti kena lugu: tema onupoeg oli ostnud auto ning osanud vanahärrat sõidule meelitada. Tempo meeldis viimasele; kui ta autost väljus, astus ta lahke naeratusega juhi juurde ja ulatas talle peopesal tüki suhkrut. Ta oli harjunud nii tegema, kui hobused olid eriti head sõitu teinud. (lk 103)


  • Aga paljuks mu suu üldse magusat maitsnud oligi. Sõja tõttu oli Rummusaarelt suhkur juba nii ammu otsa lõppenud, et mina selle olemasolu vaevalt mäletasingi. Ainult sinist suhkrupeapaberit hoidis onunaine kirstus, et oleks rohuks peale panna, kui kellelgi juhtub roos kuhugi lööma. (lk 8-9)

Luule

[muuda]

Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed?
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie all sina läed.


Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame,
ning rohkem suhkrut kohvi sisse
me pühas vihas paneme.

  • Anna Haava, "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)


Kuupaistel roheline läigib jää,
kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur.
Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur
ja tähina meil' vajub üle pää.


Segan suhkrut malbelt tassis,
Kus nii armsalt aurab tee.
Ühtki pahandust või pattu
Enam iial ma ei tee.

  • Priidu Beier "Segan suhkrut malbelt tassis" (tuntud Tõnu Trubetsky viisistatuna ansambli Vennaskond albumilt "Ltn. Schmidt'i pojad", 1991)


Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus

pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!

  • Leelo Tungal, "Pipargoogisüda", kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001)


Päevi sulab kui suhkrutükke
öö kohvis.

  • Doris Kareva, "Märkmeid asjast ja ajast" 2, Looming nr 9 (2002)


vist oleme võhivõõras kohas
satume vastamisi ja juhus kannab
meid ettejuhtuvasse kohvikusse
esimese või viimase vaba laua taha
kus soovijaile serveeritakse
ammu unustatut, õhku haihtunut
kus aastad sulavad nagu suhkur

  • Jan Kaus, "ära ütle veel head aega...", Looming, 10/2016


Minevik paiskub peale, kui kümneeurone magustoit maheda muusikaga kohvikus
on hoopis 20 aastat vana kakao, suhkru ja piima mõrkjas segu,
mida "MacGyverit" vaadates tassist lusikaga süüa.
"No mis sa tuhnid seal kapis, meil ei ole midagi magusat, ma ju ütlesin, ainult kakaod on, suhkur saab kohe otsa, ära pane nii palju!"

Kui oleme kiskunud maha vana tapeedi ja krohvi,
puhastanud välja iidsed seinapalgid,
oleme rebinud üles nõukaaegsed papp-plaadid,
siis oleme seal, mida nemad tahtsid nii väga peita.
Et keegi, mitte keegi ei näeks ega teaks.
Et oleme tegelikult vaesed. Et ostsime viimase raha eest jahu ja kakaod ja tapeeti. Ja et suhkur saab kohe-kohe otsa.

  • Piret Põldver, "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019


Küll lutsutaksin su luid, sa mu arm.
Küll rahuldaks alles mu isu
Su reite meekärg, Su rinna suhkrune liha,
Su kõri mahlakas õun.


Sa ilmusid mu ellu - oh imet - imbusid
mu ellu, sulasid kui suhkur, sool;
Sind ennast silmamata ilmutas
Su maitse siiski iga silmapilk
Su märkamatuid märke igal pool

  • Doris Kareva


Sa sobid minule kui suhkur kohvisse
Sa sobid minule kui tähed A ja B
mida kõike mõtled sa seda võin ma aimata
tean mis täna õhtul mulle kingid sa

  • "Sobime", Eestis ansambli Kuldne Trio esituses tuntud laul, päritolult saksa šlaager


Mu rantšo rõdult on kaunis vaade,
üks neeger põldu künnab härjaga.
Me nahk on valge ja me teame -
me peame kohvis vaid suhkrut segama.

  • Jaan Tätte, "Kutse Guatemaalasse" (tuntud lauluna Väikeste Lõõtspillide Ühingu esituses)

Kirjandus

[muuda]
  • Roald Dahl, "Henry Suhkru imeline lugu", Tallinn: Eesti Raamat, 2009
  • Adolf Rammo, "Suhkrupoisi äpardus"
  • Nancy Appleton ja G. N. Jacobs, "Suhkur - magus enesetapp", Stella Borealis, 2020

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Suhkur&oldid=121679"