Salat
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
See artikkel räägib taimedest; komposiitse toidu kohta loe artiklist Salat (toit).



Salat (Lactuca) on korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Toiduks tarvitatavad peasalat, lehtsalat, jääsalat ja rooma salat on aedsalati (Lactuca sativa) alamliigid.
Luule[muuda]
Üks aianduse harrastaja,
poolkodanik, pooltalumees,
kel teatud külas oli maja,
ka kena aiakest kord haris selle ees.
Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt:
siin võrsus oblikaid, seal salat lokkas haljalt
ja igaks peoks Margot buketi leidis siin,
kus muide õitses ka hispaania jasmiin.
- "Aednik ja tema härra". Tõlkinud Ain Kaalep. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud Jüri Talvet jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289
Jões, mis kui katel on suur,
keeb kuu.
Soovitan teilegi kuu uhhaad.
Seda võib keeta alati,
kui ei näkka just saak.
Süüa külmalt ja peale salatiks -
sirtsu serenaad.
- Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14
Proosa[muuda]
- Leidub muidugi inimesi, kes neid õpetlikke arutlusi lugedes vihaselt ütlevad: "Mis see siis olgu, too sell vatrab igasugustest mittesöödavatest naatidest ja väätidest, aga ei tuleta ühegi sõnaga meelde porgandeid, kurke, nuikapsast ega lehtkapsast, ei lillkapsast ega sibulat, porrulauku ega redist, isegi mitte sellerit, murulauku või peterselli, rääkimata juba suurepärasest valgest peakapsast!" /---/ Selle etteheite peale ma vastan, et ühel oma elu väga paljudest ajajärkudest olin ma samuti mõne porgandi- ja kapsa- ning salati- ja nuikapsapeenra omanik. /---/ Saabus aeg ja see näitas, et ma pean päevas sada kakskümmend redist nahka panema, sest mitte keegi meie majas ei tahtnud neid enam nähagi. Järgmisena tabas mind salatiuputus, millele järgnes muidugi kivikõvade nuikapsaste orgia.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedviljakasvatajatest".